• 02.03.16, 13:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maakler: sakslased on küll pururikkad, aga kodu nad ei oma

Domus Kinnisrava kutseline maakler Arvo Kreegipuu märgib, et kuigi kinnisvara omanikule on põhjust mõningatel juhtudel kaasa tunda, toob kinnisvara samal ajal omanikule rohkem siiski kasu. Suurimat rõõmu valmistab Kreegipuule asjaolu, et erinevalt rikastest sakslastest on meie inimestest suures osas ise oma kodu omanikud.
Eesti inimesed omavad oma kodu üldjuhul ise.
  • Eesti inimesed omavad oma kodu üldjuhul ise.
  • Foto: Andras Kralla
Kinnisvaraga on alati kaasnenud teatud kohustused riigi ees. Esimese asjana on siin tavaks nimetata maksude tasustamist. Omanike õnneks ei eksisteeri Eesti Vabariigis senini kinnisvaramaksu sellises tähenduses nagu seda tuntakse mitmetes arenenud riikides. Meie riik piirdub siin maamaksuga, mis on eriti elamukinnisvara omanikele tunduvalt kergemini talutav, pealegi on siin mitmeid soodustusi.
Teiselt poolt nõuab riik omanikelt mitmeid tegevusi ja seab mitmesuguseid piiranguid vara kasutamisele. Üheks näiteks oleks kinnistuga külgnevate avalike kõnniteede puhastamine vm avaliku ruumi korrashoiu nõue. Nõudeid on muidki – ehitis peab olema korras ega tohi endast kujutada ohtu ei omanikule ega naabritele, ka krunt peab olema korrastatud (mõnel pool on kohaliku võimu korraldusega kehtestatud isegi muruplatsil kasvava rohu kõrgus) ja vastama nii ohutus- kui esteetilistele nõuetele). Peab olema tagatud päästetehnika juurdepääs igal aastaajal ja iga ilmaga jne.
Lisaks neile üldistele nõuetele kehtivad tunduvalt rangemad nõuded ja piirangud mitmesugustel kaitsealadel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinnisvara pakub võimalusi
Eeltoodud ebamugavusi hüvitavad aga mitmed kinnisvara omamisega seotud võimalused.
Alustada võiks juba sellest, et omal pinnal elav või äri ajav kodanik on oma otsustes tunduvalt vabam ja sõltumatum igat tüüpi üürnikest ja rentnikest. Omanikuks saamine vabastab meid vastutusest omaniku ees.
Ja seda omandit, mida omanik isikliku elu korraldamiseks ei vaja saab alati kasutada tulu saamiseks . Elamispinda saab välja üürida. Linnades teenib korter oma ostuhinna tasa mõne aastaga. Küll kaasnevad selle tegevusega mitmesugused kulutused ja riskid – tuleb ette mitmesuguseid remonte, erinevalt omaniku poolt isiklikult kasutatavast ei ole need pinnad maamaksust vabastatud, üürnik võib vara kahjustada ja/või osutuda maksejõuetuks. Seadusandlus on võimalike arusaamatuste korral siin pigem üürniku kui omaniku poolt. Ka kodaniku omandis olevad mitteeluruumid võivad talle tuua märkimisväärset renditulu. Äriklientide nõuded võivad olla eraisikute omadest kõrgemad, samas on nad üldjuhul asjaajamises konkreetsemad ja usaldusväärsemad.
Põllumaad saab rendile anda igal juhul, nõudlus ületab pakkumist ja hinnad on mõne viimase aasta jooksul tõusnud mitmekordseks. Vara tootlus on siin mitu korda väiksem kui elamispinna väljaüürimisel või äriruumide rentimisel, aga ka riskid on väiksemad.
Parimaks täiendavaks pensionisambaks peaksin põllumaa rendina ja kaitsealuste alade toetustena laekuvaid sissetulekuid, sest need ei nõua vanemalt või muidu vähem aktiivsemalt kodanikult täiendavaid pingutusi. Kui aga energiat ja oskusi jätkub võib tegelda ka üüri- ja rendimajandusega, kus nii võimalik tulu kui ka riskid on suhteliselt suuremad.
Kinnisvaral kui investeeringul on võrreldes pensionifondidega üks oluline eelis. Sarnaselt pensionifondiga tagab see regulaarse lisasissetuleku. Aga erinevalt pensionifondist, mis lõpuks “ära kulub” säilib vara ise tervikuna ja läheb sellisena üle pärijatele.
Kinnisvara omamine annab inimesele veel midagi, mis pole otseselt rahas mõõdetav. Kellele kuulub ükskõik kui väike tükk maad (aga seda ju kinnisvara eelkõige on), sellele kuulub ka tükikene meie koduplaneedist. See on uhke tunne, mis pole millegagi võrreldav. Siin väärib meie rahvas Euroopa taustal esiletõstmist. Kui suurem osa eestlastest on oma kodu omanikud, siis elutseb enamus meiega võrreldes pururikastest sakslastest üüripinnal.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pikemat arvamuslugu kinnisvaraomaniku kohustustest ja rõõmudest saab lugeda adaur.ee vahendusel.
 
 
Autor: Arvo Kreegipuu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
6
Uudised
  • 30.06.25, 06:45
Ursel Velve muudab EISi toetustesüsteemi selgemaks

Viimased uudised

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Koplipere ärilaod valmivad septembris 2025. Foto: Millerhawk
  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele