Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis jutt see on, et maal elamispinda pole?!
Riigi plaan rajada maapiirkondadesse üürikorterid on pehmelt öeldes kummaline, leiab Äripäeva arvamuskülgedel ajakirjanik Liina Laks.
Valitsus serveerib mõtet nõnda, et maal pole töökohti, sest elukohti napib. Töökohti on maal tõesti vähe, aga vägisi jääb mulje, nagu tahetaks ajuoperatsiooni teha mõne teise kehaosa kaudu.
Maainimesena ei saa küll nõustuda sellega, et elamispinda on maal vähe. Sõida ringi – tühje maju-kortereid on terve maa täis. Võib-olla peetakse silmas seda, et eluase pole päris ettevõtte kõrval ning sellises kvaliteedis nagu mõni pealinna luksuskorter? Viimane on kahtlemata tõsi, aga see pole midagi sellist, mida aja jooksul parandada ei saaks.
Aga isegi kui su enda töökoht on riigi armust koduukse ees, siis mida teeb su pere? Tegelikult ongi maaelu üks suur logistika: kus on lähim lasteaed-kool, kus arst, haigla, meelelahutus? See on vana nali, et kui kuskil metsakülas midagi juhtub, pead roomama lähima naabrini, et too su EMOsse viiks. Tõenäoliselt käib su teinepool ka kaugemal tööl, nii et võib-olla tuleb perre soetada teine auto. Ja aeg-ajalt tuleb kodus ka midagi kõpitseda. See kõik on kulu, mis eeldab teatud palka.
Tihti ei taheta aga maapiirkondades head palka maksta, sest tööjõukulu on suur. Siin oleks riigil ju lihtsam asja lahendada teisiti – näiteks pakkuda korralikku maksusoodustust ettevõtetele, kes maale töökohti rajavad. Selle arvel saaks inimene rohkem raha kätte ning saaks igati ilma riigi sekkumiseta ka korraliku elukoha muretseda. Üheksal juhul kümnest lähevad inimesed ikkagi linna põnevama töö ja suurema palga pärast ning neid saab ka teisiti stimuleerida kui riigimajadega.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
4
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
6
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Viimased uudised
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele