Riigikontroll: avaliku sektori hoonete parendamiseks raha ei jätku

Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku planeerida igal aastal riigieelarvest ja Riigi Kinnisvara ASi eelarvest 70 miljonit eurot keskvalitsuse hoonete remondivõla vähendamiseks. Samas tehakse sellest 70 miljonist eurost investeeringuid ka uute hoonete või rajatiste ehitamiseks (nt kommunismiohvrite memoriaal) ning investeeritakse ka energiamajanduse korralduse seaduse mõistes keskvalitsuse definitsiooni alla mittekuuluvate keskvalitsuse ja muu avaliku sektori hoonetesse. Selle tulemusel tekib riigile kinnisvara juurde, kuid olemasoleva kinnisvara parendamiseks raha ei jätku.

Riigil puudub ka terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, mistõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid. Avaliku sektori hoonetega seotud andmestikku talletatakse esiteks riiklikus ehitisregistris, mille vastutav töötleja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Teiseks on andmed riigi kinnisvararegistris, mida haldab Rahandusministeerium. Kuigi riigi kinnisvararegister hõlmab andmeid enamiku keskvalitsuse omandis olevate hoonete kohta, puuduvad sealt täielikult kohalike omavalitsuste hoonete andmed. Kolmandaks on info kinnistusraamatus, mis kuulub Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonda. Avaliku sektori hoonete tehnilised andmed on leitavad riiklikust ehitisregistrist, energiamajanduse korralduse seaduse mõistes keskvalitsuse omandis ja kasutuses olevad hooned on leitavad riigi kinnisvararegistrist ning kinnistusraamatus on andmed hoonete omanike kohta. Neile lisaks talletatakse andmeid maamõõtmise tulemuste, maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta Maa-ameti maakatastris.

Riigikontrolli hinnangul võiks ehitisregister olla see riigi register, kust on võimalik saada kogu infot kõikide hoonete kohta, sealjuures teisi registreid dubleerimata.

Praegu aga esinevad ehitisregistris lüngad nii energiamärgiseid kui ka hoonete rekonstrueerimist puudutava teabe osas. Tervikliku ülevaate saamist raskendab ka asjaolu, et paljudel avaliku sektori hoonetel puudub energiamärgis, mille olemasolu on üle 250 m2 pinnaga avaliku sektori hoonetel kohustuslik ning mis on vajalik hoone energiakasutusest ülevaate saamiseks. Hoone energiatarbimise hindamiseks vajalik energiamärgis puudus 2017. aasta seisuga 38%-l keskvalitsuse ja 49%-l kohalike omavalitsuste omandis ja kasutuses olnud hoonetest, millel on märgis kohustuslik.

Kohalikud omavalitsused on aastateks 2017–2021 koostatud eelarvestrateegiates kavandanud hoonete korrastamiseks 680 miljonit eurot. Riigikontrolli hinnangul on aga omavalitsuste tegelik investeerimisvõimekus väiksem: umbes kaks kolmandikku planeeritud summast. Kohalikud omavalitsused loodavad hoonete kordategemiseks saada riigilt toetusi ning seda pea 100 miljoni euro jagu rohkem, kui rahandusministeerium on selleks perioodiks toetusmeetmeid kavandanud. Hoonete korrastamiseks investeeringute planeerimisel tuleks omavalitsustel esmalt välja selgitada, milliseid hooneid nad kavatsevad pikas perspektiivis kasutada, ja enne investeeringute tegemist hoonete kasutamine optimeerida.

Euroopa Komisjoni seisukohast lähtudes tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erasektori liginullenergiahoonete ehitusloa väljastamise tähtaja aasta võrra varasemaks ehk nüüd on liginullenergiahoonetele üleminemise tähtaeg 2021. aasta asemel 2020. aasta. Kuigi direktiivi järgi tuleb liginullenergiahoonetele üleminekuks koostada kava, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seda teinud. Küll aga on ministeerium toetanud liginullenergiahoonete tüüpprojektide väljatöötamist ja näidishoonete ehitamist.