Lahendus külaliskorterite probleemile: sihtotstarbe muutmine lihtsamaks!

Kogu probleemistik on paljuski kinni üldplaneeringutes, mis on koostatud ammu ning jäänud tänaseks ajale jalgu. Näiteks võib senimaani selgelt elamupiirkonnaks kujunenud asumis paikneda suuri ärimaade lahmakaid või veel enam, korterelamute vahel toomiseks mõeldud krunte.

Selleks, et tagada linnaosade ühtlane ja jätkusuutlik areng, tuleks kriitiliselt üle vaadata maakasutusfunktsioonid. Seda enam, et laondus ja tootmistegevus kolib pigem linna äärtesse või lähivaldadesse spetsiaalsetesse äriparkidesse ning kauplused ja bürood linnaosade ja asumite keskustesse või peatänavate äärde. Teiselt poolt kasvab iga-aastaselt Tallinna elanikkond ning elurajoone tasub tihendada endisi industriaalkrunte kortermajadega hoonestades.

Miks sihtotstarvet siis ometi ei muudeta? Aga seepärast, et tegu pole sugugi lihtsa protsessiga ning ühe krundiomaniku soovi järgi ei hakata üldplaneeringut muutma.

Samas saaks nn külaliskorterite probleemi lahendada just nimelt seeläbi, kui oleks võimalus teha maakasutusfunktsiooni muutmise ettepanek juba projekti esitamise faasis ning vaadata koos linnaplaneerijatega üle, kas selle muutmine on mõistlik ja võimalik tagamaks asumi ning linna kui terviku ühtlane areng.

Lihtsustamise eesmärk linnaruumi korrastamise kõrval oleks ka see, et ostuklientidel oleks võimalus kortereid soetada kodulaenuga, sest maakasutusfunktsiooni muutmise tulemusel oleks tegu 100% elamumaaga.

Ja loomulikult oleks asja mõte ka see, et kõik poleks mitte lihtsalt juriidiliselt korrektne, vaid ka päriselt nii, nagu peab.