Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Bauroci välisseinaplokkidest saab tulevikus liginullenergiamaja?
Kuna alates 1. jaanuarist 2020 tohib ehitada ainult liginullenergianõuetele vastavaid hooneid, siis küsitakse Bauroci esindajatelt järjest sagedamini, et kas Bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest ikka on võimalik ehitada liginullenergiamaju ilma täiendava soojustuseta. Vastus on, jah, saab küll.
Liginullenergianõuetele vastavaid maju soovitame ehitada meie kõige soojapidavamatest ECOTERM+ välisseinaplokkidest. Nii ECOTERM+ 375 kui ka ECOTERM+ 500 plokkidest on võimalik projekteerida ja ehitada liginullenergiamaju nii, et välisseinad ei vaja täiendavat soojustamist.
Mis on liginullenergiamaja?
Definitsioon on väga lihtne. Hoone arvestuslik aastane energiatarve (ET-arv) peab jääma allapoole kehtestatud piiri. ET-arv näitab hoone aastast energiatarvet kWh köetava põrandapinna ruutmeetri kohta. Hoone energiatarbest on ET-arvus maha arvestatud hoones aasta jooksul toodetud energia.
Eestis kehtib alates 01.07.2015 liginullenergiamaja nõue ET-arv ? 50 kWh/(m²·a).
TASUB TEADA
Kui nüüd lõpuni täpne olla, siis hoone ET-arvu väljaarvutamisel kasutatakse erinevatel energiakandjatel (küttematerjalidel) erinevaid kaalumistegureid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.
Täpselt sama ET-arvu piir ? 50 kWh/(m²a) kehtib alates 2015. aastast ka väikeelamute A-energiaklassile. Eestis võibki panna võrdusmärgi liginullenergiamaja ja A-energiaklassi maja vahele.
Väga oluline on mõista, et A-energiaklassi piiri on võimalik saavutada mistahes seinamaterjalide kasutamisel ainult kohapeal energiat tootes, enamasti siis päikesepaneelidega elektrienergiat tootes. Päikese- ehk PV-paneelide suurimaks plussiks on võimalus suvisel kõrghooajal toodetavat elektrit üldisesse elektrivõrku müüa ja seeläbi aasta kokkuvõttes saavutada hoone parem ET-arv.
Alates 2019. aasta algusest muudetakse nii liginullenergiamaja nõudeid kui ka hoonete energiaklasside piire. Ehitusvaldkonna erialaliitudele 2018. aasta aprillis saadetud plaanitud muudatuste ülevaates on toodud järgmised plaanitavad liginullenergiamaja nõuded väikeelamutele:
Erandid sätestatakse seaduses juhuks, kui taastuvenergiatootmise süsteemide paigaldamine krundile ei ole majanduslikult otstarbekas:
Hetkel kuum
Küttesüsteem: gaasikatel
Küttesüsteem: õhk-vesi soojuspump
Küttesüsteem: Maasoojuspump
Tabelites on näidatud ühe konkreetse majaprojekti – JÄMERÄ NOPPA – energiaarvutuste kokkuvõte kolme erineva küttesüsteemiga ja kolme erineva välisseina variandiga. Nagu tabelist on selgelt näha, siis omab kõrge kasuteguriga küttesüsteemi valik hoone ET-arvule ja seeläbi energiaklassile oluliselt suuremat mõju kui välisseina materjalide valik ja välisseina U väärtus.
Selleks, et maasoojuspumba kasutamisel saavutada 2019 aasta liginullenergiamaja nõue, ehk A-klassi nõue, tuleb Noppa katusele paigaldada täiendavalt 2 päikesepaneeli kõigi 3 välisseinavariandi korral.
Selleks, et õhk-vesi soojuspumba kasutamisel saavutada 2019 aasta liginullenergiamaja nõue, ehk A-klassi nõue, tuleb Noppa katusele paigaldada täiendavalt 4-5 päikesepaneeli.
Gaasikütte valimisel kasvab A-klassi saavutamiseks vajalike paneelide arv hüppeliselt, 13-16 paneelini. Aga ka need paneelid mahuvad Noppa katusele ära.
Juhul kui hoone ehitatakse krundile, millel taastuvenergia tootmine ei ole majanduslikult otstarbekas ja rakendub plaanitav erand võrdsustada liginullenergiahoone nõue B-klassi nõudega, siis õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba kasutamisel vastavad nii ECOTERM+ 500 kui ka ECOTERM+ 375 seintega majad liginullenergia nõudele. Gaasikütte valik ei ole sellise krundi korral võimalik.
Kokkuvõttes kinnitab arvutustulemuste tabel hästi seda, et ECOTERM+ välisseinaplokid on alates 2019 aastast kohustuslike liginullenergiamajade ehitamiseks väga hea valik.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
3
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
4
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
5
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Viimased uudised
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Tinno toob esile, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Konverentsid
Hetkel kuum
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele