Kuidas saavutada fassaadide uuendamisel pikalt püsiv tulemus?

Kujunduslik lahendus sünnib enamasti arhitekti peas, kes paneb kokku oma nägemuse, kohaliku omavalitsuse poolt nõutava ning kliendi soovid. Disaini puhul on valik väga lai: ühevärvilised ja kirjukivikrohvid, lamelltellised, klinkertellised, naturaalkivist ning dekoratiivsete lahendustega fassaadid. Lahenduse väljatöötamisel oleks mõistlik kaasata materjalide ja süsteemse lahenduse valiku tegemiseks tootja esindaja, kes oskab anda soovitusi ja selgitada, millele tähelepanu pöörata. Näiteks fassaadi tume värvitoon nõuab spetsiaalseid lahendusi ning kui tootjal selliseid süsteeme pakkuda pole, võib see oluliselt

lühendada fassaadi eluiga. Tootjad annavad oma toodetele garantii vaid siis, kui need on õigesti kasutatud. Valesti kasutatud materjalidele aga garantii ei laiene. Samas soliidsemad tootjad pakuvad tellijatele ka lepingulist garantiid.

Hea ehitaja leidmine on teadagi keerukas, kuid mitte võimatu. Ehitaja valiku tegemisel ei tohiks olla esimesel kohal ehitushind, vaid ehitusfirma ajalugu, referentsibaas ja sarnaste objektide omanike ja ehitusjärelevalvete soovitused. Väga oluline on pakkumiste läbirääkimiste faas – soovitav on ühistul panna kõik küsimused eelnevalt kirja, et kohtumisel saada selge ülevaade ehitusfirma plaanidest ja kompetentsist. Ehitusfirma vastused peavad olema konkreetsed, arusaadavad ja argumenteeritud. Kas vastused on asjakohased, oskab hinnata projektijuht või võimalusel läbirääkimistesse kaasatud valdkonnaspetsialist.

Iga fassaadi eluea tagamise aluseks on korrektne hooldamine. Kortermaja renoveerimisel mõeldakse paraku sellele vähe. Sageli arvatakse, et teeme fassaaditööd valmis ja rohkem ei pea sellele enam mõtlema. Tegelikult on igal fassaadilahendusel oma hooldusintervall, mis sõltub aluspinnast ja selle viimistluslahendusest. Näiteks puitu õliga kattes on hooldusintervall umbes 1–3 aastat, lasuurvärvide puhul 3–5 ning katvate puiduvärvid korral 8–15 aastat. Krohv ja krohvivärvid peaksid aga andma püsiva tulemuse 15–25 aastaks. Mida kehvemini ja odavamate materjalidega on fassaad tehtud, seda tihedamini reeglina fassaad hooldust vajab. Seega, kui on siiski kasutatud odavaid materjale ja lahendusi, tasub fassaadi hooldustöödel alati püüelda pikaajaliste lahenduste poole, sest see tuleb kindlasti lõppkokkuvõttes soodsam kui mitmed halvad lahendused kokku. Kui võimalik, siis ka hooldustööde planeerimisel kaasata protsessi ka tootja esindaja, kes annab nõu nii lahenduste koostamisel kui ka materjalide valikul.

Hoone fassaadi soojustussüsteemi puhul on võimalik valida kahe põhimõttelt erineva lahenduse vahel: tuulutatav soojustussüsteem või tuulutuseta soojusisolatsiooni-liitsüsteem (SILS), mis on kuulunud juba aastakümneid maailma tõhusaimate energiasäästliku ehitamise lahenduste hulka. Seda fassaadi soojustamise lahendust kasutatakse maailmas kõige enam, sest see on majanduslikult (nii rahaliselt kui ka lahenduslikult) loetud kõige efektiivsemaks lahenduseks. Samuti on seda lahendust kõige rohkem katsetatud ning normitud.

Eestis ei ole fassaadisoojustuse liitsüsteeme kui terviksüsteeme normitud. Juriidiliselt loeb vaid lepingus esitatud viide konkreetsele sättele, normile või juhendmaterjalile, mis kaitseb tellijat ning esitab projekteerijale ja ehitajale selged nõudmised. Seepärast peaks lepingus olema väga konkreetselt kirjas, millistele normidele või määrustele peab tellitav töö vastama. Ei piisa ainult normile viitamisest, vaid vaja on kasutada konkreetseid viiteid.

Head tulemust ei saa ühe nüansiga, kõik on omavahel seotud, peab olema läbimõeldud ja dokumenteeritud. Arhitekti, ehitusjärelevalve ja tellija töö kergendamiseks on koondanud erinevate suurtootjate, erialaliitude ja ehitajate teadmised ET-kaarti ET-2 0404-1010, mis on suurepärane alusdokument, et kõik osapooled saaksid ühtmoodi asjadest aru.