Tehnosüsteemide monitooring ja kaugjuhtimine kolib pilve

Tasub siiski teada, et pilveteenused muudavad igasuguse kaughalduse oluliselt odavamaks, nihutades pideva kaugmonitooringu tasuvuspiiri vaid olulisimate infrastruktuuriobjektide pealt juba kõikvõimalike pumplate, soojussõlmede ja ventilatsiooniseadmeteni. Ehk kõikjale, kus on oluline seadmete ja süsteemide võimalikult pidev töö ja rikete kiire avastamine ning kõrvaldamine.

Üldiselt kasutatakse objektide töövõimest ja rikke tekkimisest teadasaamiseks järgmisi võtteid:

○Objekt ise sel juhul enda tervisest infot ei saada, heal juhul salvestab probleemide logi.

○Hooldustehnik näeb objektile jõudes hetkeolukorda, kuid tal puudub info, mis väljakutse põhjuseks olnud probleemi ajal täpselt toimus.

○Kui probleem objektil viibitud aja jooksul uuesti ei avaldu, jääb ta suure tõenäosusega lahendamata ning kordub peagi.

○Erinevuseks eelmise variandiga on see, et objekti veateade saabub tõenäoliselt enne klientide kaebusi ning heal juhul suudetakse rike enne selle võimalikku ajutist kadumist või tõsiste tagajärgede tekkimist likvideerida.

○Kui tööparameetrite ajalugu ei salvestu, puudub info probleemi analüüsimiseks ja kordumise välistamisega tegelemiseks.

○kõikide tööparameetrite ajaloo salvestamist;

○andmete ajalugu väljendavate valitavate graafikute uurimise ja kõrvutamise võimalust;

○sageli ka objekti seadistuste kaugelt muutmise võimalust.

Pidev monitooring tagab parimad võimalused probleemide avastamiseks ja kiireks lahendamiseks, kuna kaob vajadus otse objektil “asja uurida”. Paraku ei ole see variant kaugeltki kõikjal kasutuses, sest peljatakse sellega kaasnevat kulu.

Traditsiooniliselt on objektidelt info kogumiseks pakutud eraldi serverarvutit koos SCADA (Supervisory Control and Data Aquisition) tarkvaraga, mille hind koos litsentsitasudega ulatub mitmekümne tuhande euroni. Maksab ka serverarvuti pideva töövõime tagamine, tema elektrivarustuse, side ja turvalisuse eest hoolitsemine.

Alternatiivina on info kogumiseks võimalik kasutada monitooringu pilveteenust, mille puhul oma serverit ega sellega seotud litsentse vaja ei ole. Uniflex Systems OÜ pakub UniSCADA-nimelist veebimonitooringut, mis sobib ka kaugseadistuseks ja -juhtimiseks. Selle süsteemi kasutajaliidesed on veebipõhised ning toimivad ühtemoodi nii arvutis, nutitelefonis kui ka objektil paikneval puutetundlikul tablool. Viimast ei olegi aga objektidele enam väga vaja, kui nutitelefonid juba kasutuses on – kasutajaliideste veebipõhisuse tõttu saab selle kaudu teha kõike, mida objektil paiknev kohakindel juhtpaneel võimaldaks.

Litsentsitasusid UniSCADA teenusega ei kaasne, sest serveritarkvara loomisel on maksimaalselt kasutatud vaba tarkvara. Lisaks on interneti võrgukeskuses paiknevad süsteemi toimivust tagavad serverid jagatud ressurss, mis paljusid kasutajaid ja objekte ühel ajal teenindades muudavad lahenduse veelgi odavamaks.

Teatud tagasihoidlike kuutasudega tuleb siiski arvestada, kuid neis sisaldub ka objekti sideteenus ja vahetusgarantii monitooringuteenuse osutamiseks vajalikele seadmetele.

Parimal juhul tegeleb objektile paigaldatav monitooringukontroller samal ajal ka selle juhtimisega. Nii on juhtimisel kasutatavad seaded kaugelt muudetavad ning objekti riistvararessursse kasutatakse maksimaalselt.

Ühesuguste objektide puhul on ka kontrolleri juhtimistarkvara jagatud ressurss, mille hind on madal, sest sama tarkvara saab samalaadsete objektide jaoks muutmata kujul kopeerida. Spetsiifilisele objektile unikaalse juhtimistarkvara loomine on aga suhteliselt kulukas. Seetõttu ei ole juba olemasoleval ja toimival (kuid seni monitooringuga haaramata) objekti kohta kerge teha otsust olemasolev juhtimiskontroller uue ja monitooringuvõimelisega asendada.

Uuendustega seotud kulu ja riski vähendamiseks on siiski paar head võimalust:

1. Olemasolevale objektile eraldi monitooringukontrolleri lisamine. Monitooringukontroller ei osale juhtimise, vaid “kuulab pealt” objektil toimuvat ning edastab saadud info monitooringuserverisse. Selle lahenduse puudus on, et

○juhtkontrolleri seadistusi ei saa monitooringukontrolleri vahendusel muuta;

○kui olemasolevas paigaldises kasutakse sideseadmena otse kontrolleriga ühendatud modemit, mitte siseühendust jagavat ruuterit, vajab monitooringukontroller serveriga sidepidamiseks eraldi sideseadet.

○Monitooringuserveriga suhtleva tarkvaramooduli lisamine olemasolevale kontrolleriprogrammile ei ole keeruline, kui senise programmi autor on koostööaldis;

○Ka täiendavat sideseadet objektile ei ole siis vaja.

Infrastruktuuri objektide kasutatavuse kõrval on UniSCADAst palju abi ka hoonetega seotud andmete kogumisel ja kasutamisel. Kui büroohooned on suuresti monitooringuga varustatud, siis kortermajades toimub enamasti igakuine näitude kogumine elanike endi poolt. Ka küttesüsteemi rikkest või sooja vee puudumisest peab sageli elanik ise kuhugi teada andma. See pole ei mugav ega ka ajakohane.

UniSCADA on kasutusel ka kortermajades, kus jälgitava info hulka kuuluvad kõikvõimalikud mõõtjanäidud, ventilatsiooni- ja kütte töörežiimid ning liftide rikked.

UniSCADAs on olemas kõik traditsioonilisest SCADA-lahendusest tuttavad võimalused, kuid veebipõhisena, koos sellest tulenevate mugavustega. Objektide tööparameetreid ja nende korrasolekut iseloomustavat infot (värvi muutvaid numbreid, tekste ja sobivas suuruses graafikuid) saab paigutada suvalisele põhjale (nt tehnoloogiline skeem, hoone plaan, suumitav kaart). Kogunevat infot säilitatakse kümne aasta jooksul. Mõned näited võimalikest vaadetest salvestatud infole on toodud selle artikli illustratsioonidena.