Elava tulega ahi on enamat kui lihtsalt tulekolle

„Ahju valimist tuleb kindlasti alustada juba elamu planeerimise ajal, et saaks korstna ja küttekeha õigesse kohta, sest need võtavad palju ruumi ja vajavad kindlat ohutuskaugust. Oluliselt keerulisem on hakata küttekeha ja korstent paigaldama majja hiljem, sest lisaks põrandaruumile vajab korsten näiteks ka lae- ja katuse läbiviike. See teeb küttesüsteemi hinna kallimaks,” annab nõu Ahjuproff OÜ juhataja Rutmar Valmsen.

Ahju, kamina, pliidi või muu tahke kütte seadme valimine sõltub tema sõnul palju eesmärgist. Enamus eramuid tänapäeval on varustatud lisaküttega ja valik tehaksegi selle järgi. Kui alternatiivkütet pole kavandatud, soovitab Valmsen ahju, mille suurus arvutatakse maja parameetrite järgi. Teine valikukriteerium on muidugi küttekolde välimus. „Igal pottsepal on oma käekiri ja kliendid eks valivadki oma meistri selle järgi. Mina olen alati avatud väljakutsetele ehk võtan meelsasti ette ka need lahendused, mida teised keerukuse tõttu teha ei taha. Viimasel ajal on tellitud rohkem kaminate tegemist, millel on pigem ilu ja elava tule nautimise eesmärk, kuna majades on maaküte. Aga ahjude puhul on enamlevinud krohvi või looduskividega viimistletud ahjud ning ka küpsetusahjud, mis hoiavad sooja üle 24h.”

Tõeliselt hea töö valmib tema sünul siis, kui tehnilised teadmised ja kuldsed käed on kombineeritud hea maitse- ning ilumeelega. Lisaks annab puuküttega ahi igasse perre kindlustunde, kui külmal perioodil tuulte ja tormi tagajärjel peaks toimuma elektrikatkestus või muu küttesüsteem peaks remonti vajama. Kui valite ahju küttekehaks, peaks see olema massiivne ja soojustsalvestav. Ahju mõõdud võivad jääda suurusjärku 900x900x2150 mm või 1200x900x2150 mm. Kõikumisi mõõtudes on ikka, olenevalt majast ja kliendi soovist.

Kui kasutada kodu kütteks ainult puid, siis 160m2 suuruse korralikult soojustatud maja ja uue ahju puhul kulub (olenevalt talvest) 12-16 m3 puid. Soojustamata maja puhul võib puude koguse korrutada kahega. Kui ahju on köetud korraliku puhta kuiva puiduga, jääb sealt alles omajagu kasulikku puhast tuhka, mida saab aias ja põllul väetiseks ja kahjurite tõrjeks kasutada.

Korstnavalikutest rääkides on meistri sõnul valida erinevate raskustega kivi-, moodul- ja metallkorstnate vahel. Siin tuleb eelkõige jälgida, kuhu ja millisele kütteseadmele korsten on mõeldud. „Hoonetesse, mis ei ole aastaringselt soojad või on vähe kastuses, soovitan kivi- või metallmoodulkorstent, sest seal tekib rohkem kondensvett. Moodulkorstna eelis on tema kergus ja kiire paigaldus, lisaks hea kondensveetaluvus. Igapäevaselt köetavatesse majadesse soovitan massiiv kivikorstent või kivi-moodulkostent. Massiivkivi eelis on tema pika ealisus ja vastupidavus.”

Aina enam lähevad majaomanike seas moodi ka väliköögid ja aiapaviljonid, kuhu soovitakse välipliiti, suurt kaminat või pitsaahju, kus saab küpsetada erinevaid roogasid. Lisaks saab pottsepp huvi korral ehitada ka suitsukapi või kolde grillimiseks. Väliköögi puhul on Valmseni sõnul enamasti klientidel oma kindel nägemus ja planeering juba olemas. „See on hea, sest siis saan hakata kavandama detailset plaani ja lõõride jooksu. Võiks ju öelda, et kõik küttekolded on ühe põhimõtte ja lahendusega, kuid tegelikult pole olemas täpselt ühesugust ahju, kaminat, pliiti ega pitsaahju!”

Ahjuproff tegeleb iga kliendiga personaalselt. Klient tuleb sooviga saada oma unistuste küttekolle ja meister küsib põhjalikult tema eelistuste kohta küsimusi. Seejärel teeb pottsepp arvutused ja joonise ning leides koos kliendiga parima lahenduse, saabki hakata tööle. Soovil teostatakse ka küttesüsteemist 3D-joonis. Töid tehes arvestatakse alati tuleohutus- ja muude nõuetega, mis on küttesüsteemi ehitamisel ette nähtud. Selleks käivad Ahjuproffi pottsepad pidevalt koolitustel ja läbivad Eesti Vabariigis nõutud kutseeksamid.

Ahjuproff ehitab ahjusid, kaminahjusid, kaminaid, pliite, lesosid, korstnaid, pitsaahjusid, välikööke ja teisi kütteseadeid. Teostatakse kindakrohvi, müüriladumist ja üldehitustöid ning antakse eksperthinnanguid ja konsultatsioone. Ahjuproff pakub klientidele täismugavust, mis tähendab, et kõik materjalid ja tööga seonduv on ettevõtte poolt. Teostatud tööd antakse üle koos dokumentatsiooniga ning tehtud töödel on garantii.

Puiduga kütmisel tuleks meeles pidada, et kasutatakse ainult kuiva puhast puitu. Ahi, pliit jne tahke kütteseade ei ole prügi põletamise koht. Mida rohkem rämpsu kasutatakse, seda kiiremini kütteseadme elu iga väheneb. Õigesti korraliku kuiva puuga küttes kestab ahi vähemalt 50 aastat. Kütteseadet, selle lõõre ja korstent tuleb hooldada ning puhastada vähemalt korra aastas. Selleks tööks tasub kutsuda kohale väljaõppinud korstnapühkijad.

Tutvu Ahjuproff OÜ töödega Facebooki lehel: www.facebook.com/ahjuproff

Kontakt: Ahjuproff OÜ, Rutmar Valmsen, tel: (+372) 5557 2424, e-mail: [email protected]