Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 24. september 2021

Looduskivi ei ole inimeste tehtud. Inimene on need kivimurrust välja murdnud või lõiganud ning erinevate mõõtude ja kujuga toodeteks tahunud või lõiganud. Looduskivi kasutatakse ka paljude tehiskivide ja muude toodete valmistamiseks, kuid neid tooteid ei saa enam looduskiviks nimetada. Looduskivi on loodusliku struktuuri ja tekstuuri ning värvitooniga unikaalne materjal, millel on tohutult palju erimeid. Arvatakse, et maailmaturul kaubeldakse tänapäeval enam kui 5000 erineva leiukoha kivimitega. Maailm on suur ja Eesti väike, seetõttu on meie turule nendest erinevatest looduskividest jõudnud vaid väike osa ja meil on selles vallas avastamisruumi seetõttu veel väga palju.

„Eesti ei ole rikas looduskivide poolest. Geoloogilisest ehitusest tingituna leidub meil üksnes paekivi. Erinevaid paekivisid on Eestis küll palju, kuid ehitus- ja viimistlusmaterjalina on kasutusel vaid 5–6 leiukoha kivi, sest ülejäänud ei ole tehnoloogiliselt sobivad. Lossikivigi tegeles algusaastatel aktiivselt Ungru paekiviga, mida murdsime ise Läänemaal. Alguses treisime erinevaid väikevorme ja suveniire, millest küllalt suur osa läks ekspordiks. Hiljem lisandusid mitmesugused viimistluskivid ja -plaadid nii kaminate ehitamiseks kui põrandate, treppide, fassaadide ja muu katmiseks. Tegelesin paekivi töötlemise ja turustamisega aktiivselt 15 aastat,” räägib ettevõtte Lossikivi asutaja ja tegevjuht Aivar Allikmaa, kes on erialalt ehitusgeoloog.

Kuna meie paekivikihid on õhukesed ja lõhelised, siis on meie oma paekivitoodete omahind suhteliselt kõrge, mis piirab ekspordivõimalusi. Mujal maailmas on aga nii palju erinevaid ja huvitavaid looduskive ning seetõttu otsustas ta 2005. aastal hakata tegelema maale toodud looduskivide müügiga. Lossikivi impordib juba aastaid looduskivimaterjale põhiliselt Aasiast ning Lõuna-Ameerikast, aga ka mitmelt poolt Euroopast. Aasiast ja Lõuna-Ameerikast eelkõige seetõttu, et seal leidub kõige rohkem erinevaid ja huvitavaid materjale ning sealne hinnatase on meie turule sobivam kui suhteliselt kõrgete hindadega Euroopa materjalid. Lossikivi toob maale materjale umbes 20 riigi tootjate käest.

Milliseid kive tasub Eestisse tuua?

„Looduskivi vastupidavus sõltub materjalist, selle kasutuskohast ja hooldusest. On materjale, näiteks graniit, mille külmakindlust pole testida vaja, sest graniit on olenemata päritolumaast alati külmakindel. Oluline on aga ära tunda ja teada, et tegemist on tõesti graniidiga ja mitte mõne muu sarnase kivimiga. Graniidi pähe müüakse aeg-ajalt ka teisi kivitüüpe. Looduskivimaterjalide puhul määratakse laboritestide põhjal nende veeimavus, surve- ja paindetugevus ning külmakindlus. Suuremad tootjad Euroopast annavad kaubaga ka testide tulemused kaasa. Kuna aga erinevaid looduskive on ääretult palju ja suur osa neist tuleb Aasiast ja Lõuna-Ameerikast, kust me reeglina usaldusväärseid andmeid kaasa ei saa, siis on ikkagi oluline kogemus ja materjalide tundmine, et vales kohas või valesti kasutatud kivi ostjale meelehärmi ei teeks,” räägib Allikmaa.

Tema sõnul tasub kindlasti enne valiku tegemist konsulteerida oma ala spetsialistiga. „Looduskivide puhul peab teadma nüansse. Osa kõvasid kivimeid kardab happeid, näiteks mõni basalt kaotab isegi sidrunimahla tõttu värvi. Ja üks asi on kivi välimus, mis meeldib arhitektile või disainerile, teine tahk on kivi omadused. Erinevaid nüansse on väga palju, näiteks välistingimustes tuleb kasutada ilmastikukindlat materjali, mis ei hakka lagunema. Sisetingimustes kivi kasutamine toob päevakorda pigem määrdumuse ja veeimavuse küsimused, kuid üleliia muretsema ei pea – looduskivide jaoks on olemas lahendused kivikaitsematerjalide näol. Siiski tasub meeles pidada, et 100% ilmastikukindlaks ei saa looduskivisid ühegi vahendiga.”

Looduskivi kvaliteet sõltub konkreetsest ettevõttest, kes kive lõikab, töötleb ja müüb, kusjuures kvaliteet saavutatakse mitte niivõrd töötlemise kui lõpliku sorteerimise abil. Kõik oleneb sellest, milline kivitükk kasti pannakse ja milline välja praagitakse. Paljudes riikides jagatakse kivid ka erinevatesse kvaliteedi­klassidesse – suurema värvimuutusega on näiteks soodsama hinnaga. Mida kallim materjal, seda kõrgem kvaliteet.

Kui suurklientidega tehakse kokkulepped suurtele kogustele, mille tarneaeg on mitmeid kuid, siis väiksemate koguste puhul pakub Lossikivi materjali ostmise võimalust otse laost ja kohe. „Meil on laos ligi 15 000 ruutmeetrit looduskive, mida saab tulla vaatama ja valima,” räägib Allikmaa. „Kui aga valida kaup, mis on tellimisel, tuleb leppida vähemalt kolme kuu pikkuse tellimisajaga ning tulenevalt tänastest tarneraskustest võib logistika venida veelgi. Ent olen ise seda meelt, et alati on hea toode oma silmaga üle vaadata ja tunnetada selle sobivust, sest see materjal ostetakse väga pikaks ajaks. Pildi järgi otsustada on suhteliselt riskantne.”

Lossikivi juht nendib, et vähemalt viimased kümmekond aastat on valitsenud selge tendents, et kunstmaterjalidega püütakse järele aimata looduskivi struktuuri ja värvi. „Looduskivi on aga ehe materjal, sinna ole midagi lisatud tulemuse saavutamiseks. Kunstmaterjalide puhul samas ei pruugi me teada kõiki koostisosi, millest materjal lõpuks koosneb. Looduskive on kasutatud tuhandeid aastad ja on teada, millega on tegu. Olen vahel kuulnud, kuidas keraamilise plaadi müüjad hirmutavad kliente, et ärge ostke looduskive, need imavad vett nagu käsn. Aga see info ei ole õige. Jah, kõigil kividel on mingi veeimavus, aga see on erinev ja igasse tingimusse leiab alati oma loodusliku variandi.“

Varem arvati, et looduskivimaterjalid on väga kallid. Täna on looduskiviplaatide hind tihti soodsam kui korralike keraamiliste või kunstmaterjalidest plaatide hinnad.

Välistingimustes on looduskivimaterjal tihti parim lahendus – näiteks välistreppidele sobib katteks graniit, mille ilmastikukindlus on peaaegu absoluutne ning mis vajab vahel lihtsalt puhastamist. Fassaadide puhul on tohutult palju lahendusi alates tellisest, klaasist, metallist ja betoonist kuni looduskivini. Looduskivi annab Allikmaa sõnul omapära, sest materjalide valik on suur ning üks eelis on ka see, et kive saab lõigata erinevaid mõõte ning kombineerida edukalt erinevate materjalidega. Samuti on looduskivi tänuväärne, silmale ilus, vastupidav ning omanäoline materjal haljastusse, välisterrassidele, aiateedeks, väliköökides jne.

Kivi kaunina säilimiseks on oluline on õige paigaldus ja regulaarne hooldus

Professionaalsete looduskivipaigaldajate probleem on Allikmaa hinnangul olnud Eestis pikka aega. „Looduskivi kasutus pole meie väiksel turul kuigi suur. Muidugi on meil töömehi, kes oskavad seda tööd väga hästi teha, ent mahud on väikesed. Seetõttu on paljud professionaalid läinud tööle Skandinaaviasse ja mujale. Aga kui soovite kivipaigaldajat, püüame aidata, sest ka meie eesmärk on pikaajaline ja silmale ilus tulemus. Materjali peab tundma ning teadma, kuidas ja mille abil kive paigaldada.”

Väga palju kasutatakse looduskivi märgade ruumide, koridoride, esikute ja köökide põrandatel ning seintel. „On olemas plaate ja materjale, mida saab sisekujunduses kasutada ühe tükina – paigaldate seina ühe ruutmeetri huvitavat looduslikku kivi ning kogu ruum on hoopis teist nägu!” annab kiviekspert nõu.

Lisaks tasub tema sõnul kasutada kivikaitset, mis vähendab materjali veeimavust ja aeglustab selle määrdumist. Näiteks punane vein võib kaitsmata kivile jätta alatiseks nähtavad plekid, kuid seda olukorda annab vältida tõhusa kivikaitse eelneva kasutamisega. Looduskivipinnad vajavad perioodilist hooldust. Reeglina on soovitatav pinnad kivikaitsevahendiga katta iga 3–5 aasta tagant.

www.lossikivi.ee