PZU: kodukindlustuse puhul kiputakse oma vara väärtust alahindama

„Need inimesed, kes sõlmivad kindlustuse enda tarbeks, tunnetavad riske ja soovivad neid maandada. Näiteks, et olla valmis ja kindlustatud, kui nende kalli robotniidukiga midagi juhtub või kui kodus peaks purunema pesumasinavoolik. Teised teevad paberi panga jaoks – nende jaoks on oluline kindlustusmakse suurus, mitte enda riskide maandamine,” räägib Õunapuu. „Viimasel juhul võib aga tekkida probleem, kui õnnetus tõesti juhtuma peaks. Sest kui näiteks koduse vara või vastutuskindlustuse kindlustussumma on muudetud võimalikult madalaks, siis ei pruugi väljamakstav hüvitis tegelikku kahju katta.”

Ta lisab, et kindlustuslepingu sõlmimise protsessi käigus küsitakse alati, millist kodust kindlustatavat vara inimesel on. „Harilikult nimetatakse arvutit, telerit, külmikut... aga mõtlema peaks nii, et kui pead täitma tühja, nelja seinaga ruumi, mida siis vaja on. Tooli, lauda, diivanit, nõusid, voodipesu. See tähendab, et kindlustussummad võiksid olla reaalsemad! Seda enam, et kindlustusmaksete vahe näiteks 3000 ja 30 000 euro suuruse kindlustussumma puhul ei ole sugugi kümnekordne, vaid mõnekordne: umbes 10 eurot versus 25 eurot.”

Näiteks ehitamisjärgus oleva kodu kindlustamisel on oluline, millised etapid on valmis, millised tööd alles käivad ning milline on ajakava. Kui majal on uksed-aknad ees ja katus peal, saab seda juba kindlustada,” selgitab ta. „Kõiki nüansse arvestava ja piisava kindlustuskattega kindlustuslepingu sõlmimine eeldab kindlustust tundva inimesega suhtlust ning riskide kaardistamist. Valmis tuleb olla selleks, et kindlustus küsib objektist pilte. Nii leitakse igale objektile sobiv kindlustus rätsepalahendusena.”

Enamasti paneb kinnisvarale kindlustuskohustuse pank, kellelt saadud vahendite abiga on korter või maja soetatud. „Ma tõesti loodan, et inimeste teadlikkus on juba nii suur, et keegi ei jäta enda raha eest ostetud hoonet kindlustamata. Samas võib selguda, et hoone ei vasta kindlustusandja tingimustele, näiteks võib kinnisvara olla väärtuslik maa mõistes, kuid mitte hoone osas. Kindlustuse eesmärk on siiski katta ootamatuid õnnetusi, mitte pikaajalisi kahjusid, nagu juba lagunenud hoone, majaseened-vammid või läbilaskev katus. Kuigi finantsasutused tahaksid, et kõik kindlustusriskid oleksid tagatud, tuleb siiski pöörata tähelepanu tingimustes toodud välistustele ning ka omavastutuste erisustele. Näiteks ehitus- ja remonditöödest põhjustatud kahjude korral on kõrgendatud omavastutus.”

Meelsasti soovitakse ka kindlustada mittealalist elukohta: näiteks käib inimene Soomes tööl ning tema maja on Eestis valveta. Sel juhul on aga murdvarguse või veeavarii korral oht, et kahju suuruse ja avastamise vahele jääb suur ajaline vahe ning kahjud võivad olla suuremad, kui oleksid olnud kohese reageerimise puhul.

Seevastu uute objektide puhul on asjad lihtsamad: uue eramu, paarismaja, ridaelamuboksi või korteri saab kiirelt ja muretult kindlustada e-kanalis. Kindlustamisel küsitakse kodu ehitusaastat, suurust ja veel mõningaid aspekte ning soovitatakse kliendil valida võimalikult lai kindlustuskaitse. Ent kui mõni hoone on renoveeritud eriti kalliste materjalidega, kodust vara on mitmesaja tuhande euro eest või peidab hoone kõrvalhoone kallist ATVd, on mõistlik kaasata kindlustusspetsialist, kes aitab varad ning riskid kaardistada ja paneb kokku sobiva paketi.

„Meie näeme, et aasta-aastalt tõuseb e-kanalites kindlustamine: inimesed on teadlikumad ning lisaks on e-kanalis sõlmitud leping ka soodsama hinnaga,” ütleb Õunapuu. „Kindlustus on ju tegelikult usalduse müümine – sellega anname kliendile kindlustunde, et kui tema varaga midagi juhtub, siis meie lahendame tema mure.”

Kuigi enamjaolt küsitakse hoone ja koduse vara kindlustamist, soovitab Õunapuu mõelda veel kahele olulisele kindlustuskaitsele. Esimene on ajutise elukoha üürikulud, mis tähendab, et kui korteris või majas toimub tulekahju, mille tagajärjel on see muutunud elamiskõlbmatuks ja on vaja pikemaajalist remonti, maksab kindlustus kinni ajutise üüripinna kulud.

Teine väga tähtis kindlustus on vastutuskindlustus, mis kaitseb ka väljaspool kodu juhtuvate õnnetuste eest ning tasub lemmikloomade tekitatud kahjude eest. Näiteks kui teie koer ründab kedagi tänaval, katab kindlustus kulud ravi ja lõhutud esemete eest. Samuti katab see laste tekitatud kahjud, kui mängides peaks pall lendama naabri aknasse või jalgrattaga sõites saab kriimustatud võõras auto.

Eriti oluline on Õunapuu sõnul vastutuskindlustus kortermajas elamisel. „Kui teie viiendal korrusel asuvas korteris lõhkeb veetoru ning kahjud allnaabrite kodudes ulatuvad mitmekümne tuhande euroni, siis kindlustuseta ootab ees väga pikk järelmaks,” toob ta näite ja lisab, et vastutuskindlustus on vajalik kõigile, sest kui inimesel endal ka suurt varandust pole, võib ta ikkagi kogemata tekitada oma tegevusega väga suure kahju kolmandatele isikutele.