Oluline nõuanne uue hoone projekteerimisel: pigem üks lift üle kui puudu

„Lift on enamat kui võimalus saada esimeselt korruselt viiendale – tänane tehnoloogia võimaldab palju rohkemat,” ütles Vaga. Ta lisab, et sageli planeeritakse ärihoonetesse liiga lihtsad liftid ning hiljem on probleeme, et liftid on aeglased, liiga väikese kandevõimega või visuaalselt vanamoodsad. „Lifte planeerides saame koos projekteerijaga teostada liikuvusanalüüsid, mille käigus aitame simuleeride ja kalkulatsioonide abil määrata optimaalse liftide arvu ja omadused konkreetse hoone parameetreid arvestades.”

Ta lisab, et enam kui 100 aastat liftide projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja remondi kogemusi omav Kone parandab ka ehituse efektiivsust ja logistikat, võimaldades ehitajatel kasutada lifte juba ehituse ajal. Tänu uutele lahendustele ja meetoditele selles vallas valmivad hooned kiiremini ning nende ehitamine on töötajate jaoks mugavam ja turvalisem.

„Pigem tasub planeerida ühe lifti üle kui puudu,” nendib Leet. „Ehitaja võib soovida soodsamalt ehitada ning lifti asemel ruutmeetreid juurde saada, ent kõige olulisem peaks olema ikkagi hoone kasutusmugavus. Kui lifti ooteaeg on pikk ja lifte on liiga vähe, pole valminud maja puhul enam midagi teha. Olemasolevasse hoonesse lifti lisamine ei ole lihtne ega odav. Seega on just hoone planeerimise ja projekteerimise staadium see hetk, millal saab veel muudatusi teha.”

Ühe lifti optimaalne eluiga on 25 aastat, mille järel on suure tõenäosusega vaja seda moderniseerida. Seega võib öelda, et uue hoone planeerimisel-projekteerimisel pannakse hoone liikuvus paika veerandsajaks aastaks. „See on viimane etapp, kus projekteerija otsustab, milline kasutusmugavus selles majas saab olema – kui kaua peavad sealsed elanikud, töötajad või külalised lifti ootama ning milline tuleb visuaalne lahendus,” nendib Vaga. „Ehk siis see on just viimane hetk kaasata projekti liftiekspert.”

Leet lisab, et reaalne elu on küll näidanud, et Tallinnas magalarajoonides on ka 1970. aastatel paigaldatud lifte, mida pole tänaseni moderniseeritud. „Aga kindlasti tasub see ette võtta! Õigeaegselt tehtud hoolduse ja remondiga saab lift pikema eluea ja suurema ökonoomsuse elektritarbimise osas.”

Vaga sõnul saab nõukoguaegseid lifte väga edukalt värskendada – vahetada mootorid ning ajamsüsteemid kiiremate ja ökonoomsemate vastu, uuendada uksed või terve kabiin. „Kasutusmugavus on liftide puhul väga oluline. Vanades liftides on harilikult näiteks ukseavad suhteliselt kitsad, sest selline oli tollane standard. Täna on võimalik mahutada liftišahti suurem kabiin või laiendada uksi. Kone on väga paindlik klientide soovide suhtes – kuulame alati kõik probleemid ja ettepanekud ära ning püüame leida lahenduse.”

Nõukogudeaegsete liftide moderniseerimine võib need muuta energiatarbimist koguni ligi 90% võrra efektiivsemaks. Kogu maailma energiatarbimisest moodustab liftide energiatarve 1-2% ning neile paigaldatakse aina säästvaid energiatagastusega tehnoloogiaid, mis toetavad ka näiteks nullenergiahoonete sertifikaate. Siiski ei ole energiat tagastavate seadmete paigaldamine mõttekas igale liftile, vaid tasub ära aktiivselt kasutuses olevate büroomajade ja suuremate kortermajade kiirete ning sagedasema kasutusega liftide puhul.

Nagu öeldud, lähevad üldjoontes liftid aastakümneteks nii-öelda „lukku” planeerimishetkel, ent siiski on võimalik neid tänu digilahendustele jooksvalt moderniseerida. Tänased liftid on näiteks pilveühilduvusega, mis võimaldab nendega koos panna toimima erinevaid lahendusi, nagu kuller- ja koristusrobotid, eraldada teistest allergiavaba lift või muuta liftid puutevabade süsteemide abil reageerima häälkäsklusele või viipamisele.

Samuti võib käivitada lahenduse, kus läbi fonosüsteemi saab anda külastajatele eriloa sõita suletud korrustele. Hotellides on võimalik tööle panna minibaarirobotid, mis sõidavad vastavalt tellimusele liftiga korruste vahel. Tänu sellele ei pea majutusasutus hoidma enam igas toas energiat tarbivaid minibaare.

„Kasutame oma töös aina aktiivsemalt tehisintellekti. Viimased aastad pakume Kone 24/7 Connect teenust ehk intelligentset prognoosivat hooldust liftidele ja eskalaatoritele. See tähendab, et liftilt kogutakse 24/7 andmeid alates liikumissuunast, mürast ja kiirusest kuni temperatuuri ning uste liikumiseni,” tutvustab Leet. „Kokku ligi paarisada parameetrit analüüsib pilves AI-süsteem ja teeb otse reaalajas otsuse, kas mõni anomaalia vajab kohest väljakutset või tuleb sellest lihtsalt enne järgmist hooldust tehnikut teavitada. See teenus teeb liftihoolduse efektiivsemaks, hoiab kokku energiakadusid ning hoolduskulusid, sest nii saab ehk juba lähitulevikus loobuda rutiinsetest hooldusplaanidest loobuda rutiinsetest hooldusplaanidest.”

Ta nendib, et liftiga on sõitnud oma elus iga inimene ning see tundub meile nii tavaline igapäevaosa, et me isegi ei mõtle, kui palju lift meilt ja looduselt ressursse võtab või kokku hoiab. „Tänu tipptehnoloogiale saame muuta inimeste liikumise sujuvaks ning efektiivseks.”

Vaata ka www.kone.ee