Parmeti uued väljakutsed: aina keerukamad fassaadiprojektid ja targemad lahendused

“Klientide ootused on tõepoolest muutunud ning enam ei piisa sellest, et toodame etteantud detaili valmis. Suuremate projektide puhul eeldatakse, et loome ise lahenduse ja viime selle ka ellu, kusjuures ajaga on kasvanud ka nõuded fassaaditööde kvaliteedile,“ räägib Erki Parik. „Ka meie eelistus on tegelikult pakkuda ise lahendusi, sest tellija ega arhitektid ei pruugi teada kõiki materjalide ja tootmise võimalusi.”

Nõukogu esimees Virve Parik lisab, et arhitektide roll on tõepoolest muutunud tehnilise lahenduse pakkujast visuaalseks suunajaks. „Kui varem esitas arhitekt detailse tootejoonise, siis nüüd on meil endal tööl neli projekteerijat ja neli konstruktor-tehnoloogi, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Meie ülesanne on leida kõige nutikam ja toimivam tehniline tulemus. Arhitekt annab visiooni, meie loome reaalsuse,“ räägib ta. „See on muutnud töö keerukamaks, aga ka andnud meile selge konkurentsieelise, sest täislahendust pakkuvaid keerukate tööde tegijaid otsitakse üle Euroopa.”

Ühe suure ja väga põneva objektina nimetab ta Leedus asuvat Lost Shtetl muuseumikompleksi, kuhu Parmet tegi täislahenduse. Objekt oli nõukogu liikme Elmo Pariku sõnul väga nõudlik ning kaasatud olid rahvusvahelised arhitektid. Projektini jõudmine oli aga kombinatsioon varasemast reputatsioonist ja heast koostööst materjalitarnijatega – nimelt soovitas Parmetit Leedu tellijale Saksamaalt pärit alumiiniumimüüja.

Parmeti fassaade leiab Eesti ringi käies kõikjal: näiteks pealinnas on nende tehasest tulnud fassaadid ibis Tallinna Center hotellil Juhkentali tänaval, hotellil Hyatt Place Tallinn, Vectori ja WoHo majadel, Nautica keskusel, Tartu maantee 44 asuval Avalon Plazal, Infortari majal, Tartu Ülikooli Delta õppehoonel, Stockholmi kunstimuuseumil, Inglismaa Dudlay kolledžil ja paljudel teistel kodumaistel ja rahvusvahelistel objektidel. Hetkel on suurim käimasolev töö Rail Baltica Tallinna terminal, mille ehitus kestab aastani 2028.

Omajagu muudatusi on toonud kaasa nii rahvusvaheline konkurents kui ka ehitusturu kõikumised. „Eesti turg ei ole viimastel aastatel just õitsenud – koroonapandeemia tõi esimese languse, sõda Ukrainas järgmise. Materjalide hinnatõus ja ebakindlus on mõjutanud kõiki,“ räägib Erki Parik. ”Samal ajal aga on nõudlus keerukate lahenduste järele tõusnud. Vaikselt näitab elavnemise märke ka Skandinaavia turg, mis oli mõnda aega justkui pausil.”

“Muudatustega seoses on kasvanud investeeringud. Viimaste aastate jooksul oleme soetanud juurde mitmeid uusi seadmeid, mis avavad lehtmetalli ja alumiiniumkomposiidi töötlemisel uusi võimalusi. ”Aga iga uus seade tähendab ka uut spetsialisti – ja neid peab olema vähemalt kaks, et riske hajutada. Tootmine on muutunud detailsemaks ja spetsiifilisemaks ning see nõuab seadmeid, mis aitavad keerukust hallata,“ ütleb Elmo Parik.

Digitaliseerimise osas on ettevõte olnud pragmaatiline. Erki Pariku sõnul on neil väga palju ainulaadseid detaile, mis ei kordu – see tähendab, et täisautomaatika või robotiseerimine poleks mõistlik. „Standardtootmise tarkvara meie puhul lihtsalt ei tööta, sest meil pole standardtootmist, vaid palju käsitööd. Kõige olulisem on hoida infovahetust meeskonnaliikmete vahel, keda meil on üle Eesti Tallinnast Otepääni ja Tartust Pärnuni.”

Kokku on Parmetis hetkel tööl 35 inimest, vajaduspõhiselt palgatakse objektide kaupa juurde paigaldajaid. „ Kuigi pole kõigi aegade parimad ajad, on meil ju täna ajalooliselt kõige enam töötajaid,” nendib Virve Parik. „Meie tootmine asub Otepääl ja seal töötab meie väga stabiilne tuumik, kellest vanemad olijad on meiega juba 1990. aastatest. Parmeti inimesed on meile nagu perekond, nad on lojaalsed ja väärtuslikud. Spetsiifiliste tööde puhul võtab sisseelamine aega ning hea töötaja hoidmine on oluline, sest uue inimese väljaõpetamine võtab palju ajalist ja rahalist ressurssi.”

Ja ei möödu ka Parmeti tööst tulevikutrendid nagu keskkonnasertifikaadid, CO₂ jalajälg ning elektrit tootvad fassaadid. „Välismaal on roheline tootmine juba oluline – tahetakse taaskasutatud alumiiniumi ja madalat CO₂ jalajälge, seetõttu juurutasime keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001. Eestis vaadatakse endiselt eelkõige hinda, aga see on muutumas. Eks metall oma olemuselt ongi ju roheline materjal – naturaalne ja taaskäideldav,“ märgib Erki Parik. „Meil on olemas ka energiat tootvad fassaadipaneelid – välja näevad nagu tavalised, aga toodavad päikesest elektrit.“