Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänassilma tehnopargi arendaja plaanib Saku valda 5000 elanikuga asumit
Harjumaal asuva saja elanikuga Lokuti küla asemel
võib kümne aasta pärast laiuda 1600 eluasemega alevik, kui Saku vald kiidab
heaks Tänassilma tehnopargi arendaja, OÜ Mergo Holding esitatud
arenguprojekti.
Saku abivallavanem Kalle Pungase lausus Eesti Päevalehele, et arendaja ideega nõustumine tähendaks, et Viljandi maantee ääres laiuva Lokuti küla maadele kerkib valla kolmas alevik. Visiooni järgi tuleb 200 hektarile kahe aasta eest kinnitatud detailplaneeringus ette nähtud ligi 300 elamu asemel 1600 eluaset. “See tähendab juba Saku suurust 5000 elanikuga alevikku,” ütles Pungas.
Ametlikku detailplaneeringu algatamise taotlust pole arendaja vallale seni esitanud, küll on aga edastanud projekti plusse ja miinuseid tutvustava põhjaliku analüüsi, mille järgi tuleb samaaegselt elamuehitusega lahendada töökohtade probleem, rajada kool, lasteaiad, haljas- ja rohealasid, ühiskondlikke hooneid ning korralik teedevõrk.
Mergo Holdingu juhatuse liige Tõnu Soodla ütles, et 205 hektaril laiuv ala on varasema detailplaneeringuga jagatud 400 kinnistuks ja krundipiiride muutmist pole kavas, kuid “sulaselge patt oleks 5600-ruutmeetrist krunti panna ühe eramaja alla”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arendaja hinnangul oleks üksikelamukrundid võimalik hoonestada ka vaid paarismajadega, kuid kolmekorruseliste soklikorrusega korrusmajade lisamine aitab tulevasi hoolduskulusid veelgi alla tõmmata. “On suur vahe, kas maksta hoolduse eest 300 või 1500 krooni maja kohta,” märkis Soodla.
Projekti eestvedaja osaühing Masterbuilders on valmis alustama järgmisel aastal kommunikatsioonide rajamisest, esimese ehitise loodab arendaja püsti panna 2008. aastal.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.