Riik otsib Keila-Joa mõisale omanikku

Okupatsiooni ajal Nõukogude armee käes olnud ja pärast iseseisvuse taastamist jälle Eesti diplomaatide kätte läinud Keila-Joa mõisakompleks seisis siiani tühjalt, vaid kahel suvel on peahoone saalis olnud teatrietendused.

Pärast ministeeriumi ja muinsuskaitsjate vägikaikavedu hoone korrashoidmise üle otsustas valitsus mõisa müüki panna.

Riigi muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa ütles, et mõisakompleksi korraliku restaureerimise peaks tagama, kui Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja ostja vahel sõlmitavasse lepingusse kirjutatakse ka investeerimiskohustus.

Muinsuskaitseinspektor Konsa hinnangul kulub mõisakompleksi ja pargi taastamiseks sadu miljoneid. Kümnete miljonitega teeks tema arvates seal ära vaid hädapärase säilitusremondi.

Muinsuskaitsja teada on Keila-Joa mõis esimene, mis läheb müüki koos juba muinsuskaitse väljastatud eritingimustega.

Konsa hinnangul on see olnud üks riigi esimõisaid nii selle rajamise kui ka ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal. Samuti on mõisapark olnud riigi kolme olulisema hulgas ja ka praegu on see väga väärtuslik.

«Riigi eesmärk pole niivõrd raha saada, kuivõrd hoone korda teha,» märkis Konsa. «Investeerimiskohustusega lepingud on suunatud palju kaugemale tulevikku ja ma usun, et ka Riigi Kinnisvara on huvitatud mõisahoonete säilimisest.»

RKASi arenduse projektijuhi Indrek Tooli sõnul investeerimiskohustust müügitingimustesse lisatud ei ole. «Märkisime küll, et hooned on kultuurimälestised,»nentis ta.

Konsa sõnul ei ole siiski karta, et uus omanik jätaks Keila-Joa lossikompleksi niisama seisma ja hinnatõusu ootama. «Muinsuskaitseamet on oma tööd tõhustanud,» kinnitas ta. «Omanikega on alati võimalik läbi rääkida ja neile soovitusi anda, ka sunnimehhanismid on tõhustunud.»

Autor: Haldusuudised.ee