Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljandi ei võtnud andmesidevõrku vastu
Viljandi Maavalitsus keeldus Norby
Telecomilt vastu võtmast maapiirkondade internetistamise programmi «Külatee 3»
osana ehitatud traadita WiMaxi andmesidevõrku.
Maavanem Kalle Küttise allkirjastatud teates loetletakse puudusi, mille tõttu ei vasta Norby ehitatud võrk riigihankes kokkulepitule, kirjutas Sakala.
Maavalitsuse sõnul pole vastupidi riigihankega määratule klientidel interneti püsiühenduse teenuse kasutamise võimalust Kootsi, Võlli, Pärsti, Heimtali, Tohvri, Tipu, Uue-Kariste, Lilli, Tuhalaane, Pahuvere, Suislepa, Kivilõppe, Paistu, Moori ja Võistre külas.
Kirjas märgitakse, et Norby on ebakvaliteetse leviga paikades soovitanud klientidel paigaldada umbes 25-meetrise antennimasti, mille eest nõuab neilt lisatasu.
Samuti on maavalitsusele laekunud informatsioon, et Norby küsib liituda soovivatelt klientidelt peale liitumistasu raha näiteks tehniku auto bensiini eest.
Maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase sõnul tähendab teade seda, et maavalitsus ei tasu võrgu ehitamise kulusid enne, kui on selge, kuidas Norby Telecom kavatseb probleemid lahendada.
Norby Telecomi WiMaxi ärisuuna juht Ivo Saluoks ütles, et need Viljandimaa külad, millele maavalitsus viitab, asuvad leviala äärel. «Riigihanke dokumentides oli samuti kirjas, et neile, kes seitsmemeetrise standardantenniga signaali ei saa, töötatakse välja erilahendus. 25-meetrist masti on mitu sellist klienti meilt ka ise soovinud.»
Saluoksa hinnangul peaks tuleval aastal erilahenduste ehitamise eest tasumise osaliselt enda kanda võtma riik, ent kas ja kuidas ta seda teeb, selle kohta Norby midagi öelda ei oska.
Saluoks avaldas veendumust, et Norby ja maavalitsus jõuavad kokkuleppele. «Tegemist on formaalse vaidlusega ning nendele klientidele, kes on esitanud meile liitumisavalduse, ei muuda see kiri mitte midagi,» lausus ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele