Eestis pole põhjust rääkida ehitus- ja
laenubuumist, sest meie elamuehituse maht on alles jõudmas Euroopa tasemele,
leiab reformierakondlane Kalev Kallemets.
OÜ Gutsch juhatuse liige, Reformierakonda kuuluv Kalev Kallemets väidab esmaspäeval Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris, et selleks, et jõuaksime keskmiste eluruumi ruutmeetritega inimese kohta järele arenenud riikidele, kulub veel väga palju aktiivseid kinnisvara arendamise aastaid.
Ta kirjutab, et Eesti elamufond on 633 110 ühikut, millest peale 1990. aastat on ehitatud või ehitamisel vaid 5% elamufondist. Kui Eestis on keskmiselt leibkonna kohta elamupinda 66 ruutmeetrit, siis näiteks Saksamaal on see arv 87.
Samuti on meie eluasemelaenude jäägi suhe SKPsse Kallemetsa andmetel teiste riikidega võrreldes tagasihoidlik: Eestis on see ligi 30%, aga näiteks Rootsis 75% ja Suurbritannias 85%. Uue korteri ruutmeetri hind võrreldes keskmise palgaga on Tallinnas 1,95, Helsingis on suhe 1,13. "Ehk Tallinna turul on endiselt alapakkumine, mistõttu on ka hinnad suhteliselt kõrged," kinnitab Kallemets.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kallemets hoiatab oma arvamusartiklis selle eest, et hakkame ise üksteist paanikasse ajama ja “suure mulli lõhkemise” hüsteerias ebamõistlikult käituma.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.