Muinsuskaitsenõukogu esimehe, Eesti
Kunstiakadeemia professori Mart Kalmu kohtumine Uus Sakala esindajatega pani
keskuse siseruumide lammutamise seisma, juba äravõetud interjööridetailid tuleb
tagasi panna.
Kalm nentis, et muinsuskaitse, kultuuriväärtuste ameti ja Uus Sakala esindajad kohtusid konstruktiivses õhkkonnas, kirjutas Postimees.
«Uus Sakala arendajad otsisid lepitust, sest ei soovi avalikkusega rohkem pahuksisse minna,» ütles Kalm.
Kalmu sõnul said arusaamatused alguse kultuuriministeeriumi antud ebatäpsetest lähteülesannetest, millest arendaja sai aru, et interjööri võib lammutada osadeks, mis tuleb uues hoones taas üles riputada. Tegelikult tuleb Sakala keskuse interjöör täies mahus säilitada.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula, et Sakala keskuses on alustatud lammutustöid, Sakala keskuse arendaja Uus Sakala teatel aga alustati ettevalmistusi ehitustöödeks.
Kalm lisas, et enamiku mahavõetud detailidest, nagu uksed ja lühtrid, saab tagasi panna. Interjööri hävinud osade eest arendajat karistada ei saa, sest Sakala keskus ei ole arhitektuurimälestis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.