Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko Ehitus müüs tütarfirma
AS Merko Ehitus võõrandas 29. detsembril
100%-lise osaluse äriühingus OÜ Rannamõisa Kinnisvara ASile E.L.L.
Kinnisvara.
E.L.L. Kinnisvara on Merko Gruppi kuuluv ettevõte.
Tehingu maksumus oli 31,89 mln krooni, millest 25 mln krooni on müüjale tasutud ning 6,89 mln krooni tasutakse müüja arvelduskontole 30 päeva jooksul peale tehingu sõlmimist. Ettevõte võõrandati tulu teenimise eesmärgil, tehingu tulemusena teenis AS Merko Ehitus 23,75 mln krooni erakorralist kasumit.
OÜ Rannamõisa Kinnisvara asutati 2000. aastal ning ettevõtte põhitegevuseks on kinnisvara arendus. Käesoleval hetkel ei toimu ettevõttes olulist majandus- tegevust. Ettevõte omab 10 947 m² suurust kinnistut aadressil Rannamõisa tee 4a, mille turuhind vastavalt 08.09.2006 koostatud eksperthinnangule oli 33 mln krooni. Osa müügihinna arvutamisel lähtuti kinnistu hinnast 35 mln krooni, millele liideti ettevõtte käibevara maksumus ning lahutati ettevõtte kohustused. Lisaks kohustub ostja sõlmitud müügilepingu kohaselt tellima kinnistu hoonestamiseks vajaliku ehitusteenuse AS-lt Merko Ehitus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
OÜ Rannamõisa Kinnisvara ja AS Merko Ehitus vahel on kehtiv laenuleping, millest tulenevalt võlgneb OÜ Rannamõisa Kinnisvara AS-le Merko Ehitus 2,76 mln krooni, laenulepingu tähtaeg on 15.01.2007.
Ettevõtet juhib 2-liikmeline juhatus kuhu kuuluvad Aldo Dapon ja Katrin Mühls, ettevõttel ei ole nõukogu.
OÜ-l Rannamõisa Kinnisvara ei ole pooleliolevaid kohtu- ega vahekohtumenetlusi ning peale viimase majandusaasta lõppu ei ole toimunud olulisi muudatusi ettevõtte majandustegevuses.
Vastavalt Tallinna Börsi poolt emitendile kehtestatud reeglitele tuleb eelnimetatud müügitehingut käsitleda tehinguna seotud osapoolega. Tehing on sooritatud turutingimustel.
Vastavalt Eesti seadustele ei kuulu OÜ Rannamõisa Kinnisvara aruanded auditeerimisele ning seetõttu on majandusaasta aruanded esitatud auditeerimata kujul.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.