Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Domeen võib hakata maksma 150 krooni aastas
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu
(EENet) direktor Mihkel Kraav ütles aripaev.ee-le, et EENet peab domeeni
aastamaksu parajaks suuruseks 10 euro ehk ligi 150 krooni suurust summat aastas.
"400 krooni aastas, millest räägiti läinud aasta lõpus, on meie arvates liiga palju," sõnas Kraav. Ta lisas, et summa täpne suurus pole veel kaugeltki otsustatud.
Praegu väljatöötamisel oleva domeeninimede registreerimise ja haldamise korra muudatuste seas on aastatasu kehtestamine Kraavi sõnul vaid üks nüanss. "Reeglid, mis omal ajal tehti, on ajale jalgu jäänud. Näiteks on muutunud ebaotstarbekaks ühe domeeninime piirang. Lisaks arvame, et aastamaksu kehtestamine piirab domeeninimede massilist registreerimist spekulantide poolt," kommenteeris Kraav.
Kraavi sõnul on hetkel registreeritud umbkaudu 43 000 .ee-lõpulist internetiaadressi. "Oleme arvamusel, et aastamaksust laekuv raha peab katma domeenide registreerimise ja registripidamise kulutused," rääkis Kraav. "Näiteks tarkvara arenduse, ruumide rendi ning riistvaraga seotud kulud," lisas ta.
Kraavi kinnitusel plaanitakse domeenide registreerimine muuta mitmetasemeliseks. "EENet ei hakka registreerima, seda peaksid tegema internetiteenuse pakkujad." Sama skeem peaks Kraavi sõnul toimuma ka aastamaksu kogumisel, EENet arveldaks siis omakorda internetiteenuse pakkujatega.
Läti alandas domeenide aastatasu
Lõunanaaber Läti alandas tänavu domeenide aastatasu. Db.lv teatel maksab .lv domeeni pidamine tänavu 16 latti (ca 360 krooni), seni oli aastatasu 20 latti (ca 450 krooni). Lätis domeene haldav Network Information Center (NIC) põhjendas aastamaksu alandamist domeenide arvu suurenemisega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Kõige mõistlikum on hoone turvalisusega tegeleda enne esimest sissetungi
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele