Eesti saared on viimse ruutmeetrini ära erastatud ning vaba maalappi seal vaevalt enam leidub. Viimsi vallas asuv Prangli on ehe näide sellest, kuidas magusa mereäärse maa on saanud ühe sõpruskonna mehed, kes on võimu juures ja valdavad informatsiooni.
Eesti rikkaim vald Viimsi on otsekui põhjatu varalaegas, kirjutas Kadri Jakobson Äripäevas, mis kuldab iga võimulolija üle magusate maatükkide ning mahlakate tehingutega. Ja muidugi, samal ajal ka korruptsioonimaitselise poriga. Erand pole siin ka Viimsi valla alla kuuluva Prangli saare erastamine.
1997. aastal sai Prangli saarel magusa mereäärse liivarannaga maatüki ostueesõigusega erastada tollane Viimsi maakomisjoni liige, Prangli saarel asuva Vanani talu elanik Lembit Tammsaar. Viimsi vallavalitsuses olevad dokumendid kõnelevad, et Tammsaar sai erastada Pranglil 12,8 hektarit maad, makstes maa eest kokku 44 300 krooni, seega 35 senti ruutmeetri eest.
2004. aastal jaotatakse kinnistu tükkideks ning selle omanikuks saab septembris motokrossisõitja ning MTÜ Prangli Saarte Selts juht Valdur Kahro.
Hans H. Luik räägib, et sai 2159ruutmeetrisest maatükist teada tuttavate kaudu. Ta möönab, et krundid taheti anda oma seltskonna kätesse, sest üks lärmakas naaber võib rikkuda kõikide puhkuse.
Kelvingi paadisadama juhatuse liige Avo Freibach meenutab, et maksis 2005. aastal Mölgi kinnistu eest ligi 200 000 krooni. "Ilmselt kinnisvarafirma kaudu, ju keegi vist ikka helistas. Meil alguses oli see Mariliis Sepperiga kahepeale, nüüd on minu nimel," ütleb Freibach. "Ausalt öeldes ma ei uurinudki, kes seal naabrid on, ostsime Luigega ühel ajal. Tegelikult tahtsime osta Luige krunti, sest see oli mere poole. Ja Hans H. Luik tahtis tegelikult mõlemaid krunte osta," räägib ta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 11:08
Rae Tehnopargis algas A-klassi tööstushoone kavandamine krundi asukoha analüüsist
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele