12. jaanuar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie turu eripära oli selles, et kõige suurema mahu teinud korterite hinnahüpe möödus 2005 lõpus ning 2006 oli korrektsiooni aasta, mis tõi kaasa majade hinna ühtlustumise korterituruga,” märkis Roosimaa.

Mehe sõnul on kiire hinnatõusu põhjuseks inimeste ostujõu kasv, kuna mida rohkem raha on, seda paremaid elamistingimusi inimene endale lubada tahab. Seega tõusevad nõudluse survel ka nende hinnad, selgitas Roosimaa. „Tegelikkuses on aga elamispinna turg kõige otsesemas seoses ikkagi üldise heaolu ja tarbimisvõime kasvuga. Meie ostujõu kasv võrreldes teiste riikidega oli sama edukas, kui positsioon selles tabelis,” lisas mees.

Küsimusele, kas tabelis kindla kohata jäänud Läti võib meid esikohalt ära lükata, vastas Roosimaa eitavalt, kuid lisas, et naaberriik võib tõusta teisele kohale. „Andmetest näha, et Lätit peetakse ka tugevaks, aga mis puudutab nende turgu, siis seal on hetkel meie 2004-2005 aastaga võrreldav olukord, kus kõige suurema hinnasurve all on korterid ja majade osas on tõus rahulikum,” sõnas Roosimaa.

Autor: Haldusuudised.ee