Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: Ignalina aktsiate jaotus ei ole Eestile oluline
Eestis ametlikul visiidil viibiv Leedu
peaminister Gediminas Kiriklas ja Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutasid
Stenbocki majas antud pressikonverentsil Balti riikide energiakoostöö
tähtsust.
„Tahame Ignalina tuumajaama ehitamise projektiga kiiresti edasi liikuda. Eesti jaoks ei ole oluline niivõrd tulevane aktsiate jaotus, kui just kiire edasiminek,” ütles Eesti peaminister.
Ansipi sõnul oleks otstarbekas, et pärast 2013. aastat, kui Eestil tekib tõsisemaid probleeme süsihappegaasi jm heitmetega, võiks Ignalina abil katta 25-30% Eesti energiavajadusest. Eriti kui seal toodetav elektri hind on samal tasemel praegu Narvas toodetava elektri hinnaga.
Et viimasel ajal on Poola väljendanud huvi Ignalina projektiga liitumise vastu, siis leidis Eesti peaminister, et kui see aitab kaasa Leedu ja Poola elektrivõrkude ühendamisele, siis oleks Poola kaasamine otstarbekas. Sellisel juhul tuleks uus tuumajaam ehitada suurema võimsusega. Peaministrid rõhutasid, et nii Leedu–Poola kui ka Leedus arutatav Leedu–Rootsi elektrikaabli ehitamine lisaksid Balti riikide energiasõltumatust.
Leedu peaminister Gediminas Kiriklas ütles, et Leedu valitsuses on praegu koostamisel seaduseelnõu, milles Leedu teeb ettepaneku seoses suurema vastusega suurendada Leedu osalust kavandatavas Ignalina tuumaprojektis. Trakai kokkuleppe kohaselt pidi riikide osalus jagunema teatavasti võrdsel alusel.
„Selle eelnõu saadame kõigele partneritele lähiajal tutvumiseks,” ütles ta. Ansip täiendas, et Eesti sooviks on, et seadusse ei pandaks kirja omanike ringi.
Kuna kõigil kolmel Balti riigil on probleeme inflatsiooniga, mis on peamine takistus nende pääsemisel ELi rahaliitu, siis ütlesid peaministrid, et võimalik on kolme Balti riigi koostöö, mis aitaks ühiselt inflatsiooni ohjeldada. Üheks niisuguseks valdkonnaks võiks olla aktsiiside tõstmine, mis on kavas kõigis kolmes riigis. Seda tuleks teha koordineeritult, arvasid nad.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele