21. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi aastatel 2002-2004 on surmaga lõppevate tööõnnetuste arv vähenenud 17% ja selliste tööõnnetuste arv, mille tõttu peab töölt eemale jääma kolmeks või enamaks päevaks, 20%, leiab Euroopa Komisjon, et mitmes riigis, sektoris, ettevõttes ja ametis on areng olnud ebaühtlane.

"Kutsehaigused ja tööõnnetused on suureks koormaks nii Euroopa töötajatele kui ka tööandjatele. Igal aastal toimub 4 miljonit tööõnnetust. See läheb Euroopa majandusele väga palju maksma. Suur osa nendest kuludest jääb sotsiaalkindlustusskeemide ja riigi rahanduse kanda," ütles tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladim?r Špidla.

Sissetuleku kaotus töölt puudumise tõttu läheb Euroopa töötajatele aastas maksma umbes miljard eurot. Tööandjatele tekivad kulud seoses haigushüvitiste maksmise, puuduvate töötajate asendamise ja tootlikkuse vähenemisega - paljusid nendest kuludest kindlustus ei kata.

"Töötajate tervise ja ohutuse parandamine on oluline osa ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiast. Tootlikkuse ja töökvaliteedi tõstmine aitab kaasa Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele," lisas Špidla.

Autor: Haldusuudised.ee