Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvas tahab odavamat kinnisvara
Minu tutvusringkonnas pole viimase aasta
jooksul mäletamist mööda mitte keegi omale uut elamist soetanud, ütleb Äripäeva
ajakirjanik Jaana Pikalev.
Põhjenduseks on ikka, et eks vara veel, kirjutas Jaana Pikalev Äripäeva Kinnisvarateatmikus. Loodetakse endiselt, et tuleb kord aeg, kui kõik nii-öelda rumalamad on end lõhki laenanud ja korterid ning majad lähevad müüki utoopiliselt odavate hindadega.
Aga millal see aeg ükskord tuleb? Öeldakse küll, eks lootus sureb viimasena. Kuid kas maksabki siis ootele jääda?
Üks sõber tuli minu juurde jutuga, et küll Sa näed, aasta teises pooles kukuvad korterite müügihinnad vähemalt 30-40%. Vedasime kihla, sest mina seda päris kindlasti ei usu, kuid millegipärast pole ka pangalt kodulaenu küsima läinud. Mingisugune lootuse pisik hingitseb siiski võib-olla minuski.
Järele mõeldes, kas pole ohusignaaliks seegi, et pangad enam nii kergekäeliselt seda krabisevat, mis kedagi õnnelikuks ei tee, välja ei laena. Pisut annaks nagu mõista, et mõelge järele, milliseid raskeid suuri summasid läheb tuulde, kui ehk kinnisvara hinnad peaksid tõesti langema. Paraku on tuuled küll teisest suunast ja turusituatsioon näitab, et oluliselt odavamaks midagi ei lähe.
Kui pangad veel räägivad, et ca 70 000 leibkonda võiks veel nendelt laenu küsida, järelikult on potentsiaalseid kalli rahaga ostjaid küll ja miks peaksid siis arendajad heategusid tegema, kui on võimalus teiste arvel rikastuda. Ausalt öeldes, see väljend, et õnn ei peitu rahas, ei kehti. Eks ta on õnn ikka küll, kui selle eest väärt kodu saab.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
5
Graafikult selgub, kus ja kuidas see aastases võrdluses muutus.
6
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Viimased uudised
I kvartalis on rünnakukatsed vähenenud, ent suurima mõjuga ummistusrünnakute maht on jäänud samaks, geopoliitilised pinged suurendavad nende ohtu veelgi.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Konverentsid
Hetkel kuum
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Laopindadeturg vahetab käiku: huvi kasvab, ettenägelikud investeerivad
EURIBOR MUUDAB SUUNDA. Põhjalik graafik näitab müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamikat Eesti korteriturul perioodil 2022-2025
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele