Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik sai kinnisvaraspekulantidelt kolm miljonit krooni tagasi
Kinnisvara müügi- ja vahendustegevusega
tegelenud isikutele saadetud märgukirjade tulemusena parandasid oma andmeid
2005. aasta tuludeklaratsioonil ligi 15 protsenti kirja saanutest, kogusummas
kolm miljonit krooni, teatas maksuamet.
Maksu- ja Tolliamet saatis käesoleva aasta jaanuaris 328-le kinnisvara sektoris müügi- või vahendustegevusega tegelenud suurima maksuriskiga füüsilistele isikutele kirja, kus palus üle kontrollida nende poolt eelnevatel aastatel maksuhaldurile esitatud andmed ning vajadusel teha vastavad parandused. Paranduste tegemise tähtajaks oli 12. veebruar.
Selle tulemusel parandas andmeid ligi 15 protsenti kirja saanud isikutest, riigieelarvesse laekus lisaks kolm miljonit krooni.
Tänaseks on maksuhaldur alustanud esimeste maksukontrollidega isikute suhtes, kes ei viinud pärast maksuhalduri poolt kirja saamist oma tuludeklaratsioonil kajastatavad andmeid kooskõlla maksuseadustega. Esimesed kontrollid on ka lõpetatud täiendava maksusumma määramisega. Nende suhtes, kes esitasid tõendid võõrandamisel maksukohustuse mittetekkimise kohta, maksumenetlust ei alustata.Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonnajuhataja Egon Veermäe sõnul ei saa vabatahtliku deklaratsiooniparanduste hulgaga rahul olla. "Ameti riskianalüüs näitab nende isikute puhul väga kõrget maksuriski. Siit läheme edasi kontrollidega, kus lisaks maksusumma tasumisele peab arvestama ka intressi tasumise kohustusega. Seadus näeb antud rikkumise eest ette ka karistuse summas kuni 18 000 krooni, " ütles Veermäe. Ta lisas, et ilmselt on füüsilistele isikutele antud lähenemine veel uudne ja sellega harjumine võtab aega. Maksu- ja Tolliameti analüüs ja suhtlemine riskigruppi sattunud isikutega näitas ka, et väga suur hulk füüsilisi isikuid ei olnud teadlikud kinnisvara võõrandamisel tekkida võivast maksukohustusest. Seetõttu juhib maksuhaldur käesoleva aasta tuludeklareerimisperioodil veelkord tähelepanu, et isiku omandis olevast kinnisvara müügi- ja vahendustegevusest saadav kasu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ning saadud kasult tasuda tulumaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veermäe ütles, et kuigi kinnisvara vahendamisest saadud füüsilise isiku maksutulu ei pruugi riigieelarve koha pealt olla suur, on maksude tasumine heaks kodanikuks olemise üks osa. Kokku tegid nii juriidilised kui füüsilised isikud 2005. aastal 50 tuhat kinnisvara võõrandamise tehingut, 2980 füüsilist isikut võõrandasid rohkem kui 2 eset. Antud kontrolliobjektide näol on tegemist nö esimese ringiga. Amet jätkab tööd kinnisvaratehingute kontrollimisel. Järgmise etapina on maksuhalduril kavas hakata tegelema kinnisvara müügi- või vahendustegevusega tegelenud juriidiliste isikute ning niinimetatud kinnisvara broneeringutega tegelenud isikute maksustamisega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.