Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geoloog: arendajad võiksid maa saamiseks hakata merd täitma
Geoloogia-mineraloogia kandidaat Erna Sepp
arvab, et Tallinna lähedal võiks arendustegevuseks hakata merd täitma.
Erna Sepa sõnul on Eestimaa looderannik oma mõnesajameetrise tsementeerunud liivakividest koosneva kuni ühe meetri sügavusel oleva lavamaaga loonud unikaalse võimaluse maismaa juurdekasvatamiseks, kirjutas Eesti Ekspress.
"Kuna rannikuala looduskaitse alla võtmine olukorda ilmselt ei päästa, on ehk tulnud ka meil aeg hakata võitlema maismaa suurendamise eest mere arvel," lausu Sepp.
Ettevõtmine võiks geoloogiaspetsialisti sõnul olla võimalik lainemurdude, muulide ja tammide abil. Suurem probleem oleks kaldaosa täitepinnas. "Igatahes hea tahtmise juures ei jäägi muud üle kui soovitada arendajatel eksklusiivsete maatükkide saamise nimel hakata tulevikus innukamalt selle teemaga tegelema. Seda enam, et tööpõli on suur - piisab ainult ette võtta üks sõit Viimsist Rohuneeme suunas ning võhikulegi on näha, et madalast kividega mererannikust on võimalik saada inimeste mõnus puhke- ja turismiteenuste osutamisepaik," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks seadusandluse kohendamisele - kellele hakkab kuuluma merest võidetud maa - on piirkonnas vaja läbi viia vastavad geoloogilised uuringuid, sealhulgas seire jälgimaks merehoovuste ning põhjaveevoolude kulgu.
Mere kasutamises ehitustegevuseks pole Sepa sõnul meie kaugelt mitte pioneerid. "Tegeletakse ju üsna edukalt maismaa "kasvatamisega" näiteks Vahemeremaades, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides ja mujal. Ka Hollandis ei lakka võitlus maade päästmise eest mere pealetungist. Kuid ka Eestis on juba mõningad kogemused sadamate ja terminaalide rajamise näol olemas," sõnas ta.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.