Justiitsministeerium moodustab uued
vanglakomisjonid, mille eesmärgiks on teostada avalikkuse kontrolli vanglate
tegevuse üle ning aidata kaasa vanglasüsteemi eesmärkide täitmisele.
Hetkel otsib ministeerium vanglakomisjonidesse missioonitundega inimesi, kes tahavad osaleda üldsuse esindajaina vanglate töö kontrollimisel, teatas justiitsministeerium.
Sel aastal on plaanis moodustada neli vanglakomisjoni, millest üks kontrollib Tallinna vangla tegevust, üks Harku vanglat, üks Tartu ja Viljandi vanglate tegevust ning üks Murru ja Ämari vanglaid. Viru vangla komisjon alustab tööd koos esimeste kinnipeetavate saabumisega vanglasse 2008. aastal.
Vanglakomisjonide töö toimub koosolekute vormis, mis toimuvad vähemalt üks kord kuus. Komisjonil on õigus teha soovitusi vangla administratsioonile ja justiitsministeeriumile. Komisjoni liikmetel on oma ülesannete täitmise käigus õigus siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetavatega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjonid alustavad tööd maikuus.
Vanglakomisjonid tegutsevad mitmetes riikides, täites ühiskondliku kontrollija funktsiooni vanglate üle.
Aastani 2000 tegelesid vanglakomisjonid Eestis kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise avalduste läbivaatamisega. 2000. aastal anti uue Vangistusseadusega ennetähtaegse vabastamise avalduste läbivaatamine vanglate administratsiooni pädevusse, käesolevast aastast lähevad kinnipeetavate vastavad dokumendid otse kohtusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.