Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maadevahetajad uue stardipaugu ootel
Ärimehed on maadevahetuse uue stardipaugu
ootel. Tallinnas jäi mullusügisese skandaali tõttu kõik pooleli ja vahetamist
ootab pea sama palju maastikukaitsealasid, kui juba vahetati.
Mitu maastikukaitseala on ostetud alles mullu, kui politsei juba eelmisi tehinguid uuris. Järjekorras on samad, kes olid jaol eelmise jagamise ajal: Einar Vettusele kuulunud Iru Jõekääru OÜ (eelmisest suvest advokaat Mart Missiku oma), Tullio Liblik, Merko Ehituse tütred, Arco Vara koos Marcel Vichmanniga jne.
Vahetuskaubaks on keskkonnaministeeriumil välja pakkuda Tallinnas üle 70 magusa elamukrundi, mida aina juurde vormistatakse, kuid avalikku müüki pole pandud. Ka eelmise vahetuse ajal pakkus Villu Reiljani juhitud keskkonnaministeerium vastu Tallinnas vabu elamumaid, kus läks lahti vilgas ehitamine.
Skeem jäi samaks. Ärimehed ostsid maastikukaitsealad aasta-paar varem peamiselt eakamatelt inimestelt ja esitasid kohe maa-ametile maavahetuse taotluse.
Ärimeestel maadevahetused plaanis Pirital, Nõmmel ja Lasnamäel
Ärimehed vahetavad riigiga maid peamiselt Pirital ja Nõmmel, aga ka Lasnamäel.
Merko Ehituse tütarfirma Woody vahetas esimesel etapil Tallinnas üle 30 hektari Piritalt. Nüüd soovib Woody vahetada Pirita jõeorus ligi 60 000 m2, millest üks kinnistu on ostetud 2003. aastal praeguse aiandusfirma Nurmiko käest. Ülejäänud maade varasem omanik oli "õigustatud subjekt", kelle nime Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Korts ei pea vajalikuks öelda.
Kahasse EE Grupiga OÜ Unigate kaudu on Merkol ootel ka Paekalda kinnistud 3,2 hektarit. Firma 2005. majandusaasta aruande järgi ehitatakse sinna kortermaju 550 perele.
SRV Kinnisvarale, Hardo Aasmäele ja Mart Porgile kuuluv Mark Invest omab Pirital 40 000 m2, mis osteti 2005. aastal pensionär Urve Haidakilt. Ärimehed maksid 300 kr m2. Hardo Aasmäe räägib, et nemad tahaksid selle lahmaka vahetada napilt 1000 m2 krundi vastu Maakri tänaval. "Me osutame vahetusega riigile teene, ei asu maa sihtotstarvet muutma, mis on ka võimalik. Vastupidi, riik saaks tüki looduskaitsemaad kiirelt kätte," leiab Aasmäe.
Tiit Kuuli Oma Ehitaja omab 36 000 m2 Pirital Kalmuse teel, mis osteti mullu Kristiina Kaasikult, Viktor Prohorovilt ja Toomas Sabsaylt. Detsembris seadis keskkonnaministeerium sellistele kruntidele oma ostueesõiguse.
"Riigi ostueesõigusest ei tulene talle kohustust kinnistu vahetamiseks või ostmiseks, küll aga on riigil tema poolt seatud looduskaitseliste piirangute hüvitamise kohustus," selgitab firma juht Kaido Fridolin garantiid krunt vahetatud saada.
ASi TTP omanikel Tiit Aaval ja Peeter Puusepal on ootel 77 000 m2 Vabaõhukooli teel, mis kinnistusregistri järgi osteti 2006 detsembris Tiiu Adokilt ja Matti Pihlakaselt. Aava sõnul sõlmiti võlaõigusleping siiski juba 2003. aastal ja see oli elamumaa.
Hetkel kuum
Arco Vara, Olev Miili ja Marcel Vichmanni firma Snowden tahab vahetada Pirital Kõrkja teel 30 000 m2, mis 2006. aastani kuulus Hansa Liisingule ning Priit ja Peep Vesilinnule. Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Pedosk sõnab, et piirangutega krundid on paratamatu kaasavara arenduseks sobivatele kruntidele ja firma äriplaanid on seotud pigem viimastega.
Kinnipeetud Einar Vettuse firma Iru Jõekääru OÜ kuulub nüüd advokaat Mart Missikule. Omanikuna vahetas Vettus 7 hektarit Pirital. Nüüd soovib osaühing lahti saada 26 000 m2 Nõmmel.
Vettus ütleb telefonis, et ta tõesti ei tea maadevahetusest ega firmast enam midagi. Missik e-kirjale ei vasta. Vettus lisab, et tema meelest täitis riik oma seadusest tulenevat kohustust, kui maid vahetas. Ta kaebas oma kinnipidamise Euroopa Kohtusse, kus see menetlusse võeti.
Sõnaahtraks jääb ka Tullio Liblik, kes varem vahetas Tallinnas 10 ha maid ja soovib veel vahetada 66 000 m2 Nõmme kandis. "Ma olen seisus, et ei ole sünnis avaldusi teha," põhjendab Liblik.
Uus ja lahkunud minister ühel meelel maadevahetuse osas
Kui mujal Eestis käib maadevahetus edasi, siis Tallinnas see eelmisel sügisel külmutati.
Endise juhi Kalev Kanguri tegevusest hirmunud maaamet ootab juuniks keskkonnaministri määruseid, mis peaksid reguleerima maadevahetust piiravamalt. Looduskaitseseaduse muudatused juba jõustusid - 1. aprillist ei saa vahetada enam maad, mis on teadvalt looduskaitsealana ostetud.
Nii endine kui ka uus keskkonnaminister on maadevahetuse põhimõtete osas samal meelel. Rein Randver sõnab päev enne taandumist, et üks tema ettepanekutest läkski looduskaitseseaduse muudatuseks, millega looduskaitsealust kinnisasja ei saa enam vahetada, kui inimene teadlikult selle omandas.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lisab, et keeruline on nendega, kellele on maadevahetust juba lubatud. "Neil on õigustatud ootus. Võivad tulla kohtuasjad."
Endine maaomanik Urve Haidak: kosilasi mu maale oli palju!
SRV Kinnisvara, Mart Porgi ja Hardo Aasmäe 40 000ruutmeetrine maa Pirita jõeoru maastikukaitsealal kuulus 2005. aastani nende tuttavale, pensionär Urve Haidakile.
Proua häälest ei kõla sugugi kibestumist, et maa nüüd teiste käes, ja tal oli juhust lehest lugeda, kuidas Aasmäe seda maad oma pensionisambaks nimetab.
Haidak sai omandireformi käigus tagasi 8 hektarit maad ja müüs kõik, sest talle ja sugulastele oli raha vaja. Haidak ehitas maja, et ta eakas ema saaks elu väärikalt lõpetada.
Looduskaitseala tahtsid korraga 5-6 ärimeest. "Ise nad tulid, mina neid ei tundnud," ei suuda Haidak nimesid meenutada. "Aga ma naersin, et kus lesknaisele äkki tuleb kosilasi." Haidak tekitas koduse maaoksjoni. Pakkumised algasid 5 mln kroonist, SRV pakkus 12,4 miljonit. "Nad teadsid, et see on looduskaitseala, ma ei varjanud midagi," lisab Haidak.
Riigil sadakond vahetuseks sobivat eramajakrunti Tallinnas
Keskkonnaministeeriumile kuulub Tallinnas ligi sada elamumaa krunti, mis sobivad vahetuskaubaks looduskaitsealade vastu.
Selliseid krunte on vähemalt 70 ja neid tehakse juurde. Vabu elamumaid on üle Tallinna - kesklinnas, Kristiines, Nõmmel, Pirital, Haaberstis, Põhja-Tallinnas. Väikeste kruntide kõrval on riigivarana arvel ka sellised suured maalahmakad, kuhu mahub terve elamukvartal.
Ministeeriumi usinus elamumaa kruntide vormistamisel on pöördvõrdeline nende avaliku enampakkumisega.
2004. aastal kanti riigivara registrisse viis uut elamumaakrunti, 2005. aastal 23, eelmisel aastal 29 ja selle aasta kolme kuuga 11. Müüdi mullu vaid üks krunt. Maa-amet pani siis oksjonile väikse elamumaa Kristiines Varese tänaval. Pakkujaid oli kümme ja hind tõusis kahe miljoni krooni võrra, 3 mln kroonini. Võitja, Pärnu ärimees Jaanus Muskat ei tea veel, mis ta krundiga teeb.
Uue keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul peaks riik kõigist neist kruntidest kiiremas korras lahti saama. "Mina ei ole aru saanud, miks on vaja linnades nii palju vaba maad, mida riik ei vaja," sõnas Tamkivi. Müüa tohib neid maid vaid enampakkumisel.
Mis on mis - Mullu oktoobris vahistati maa-ameti juht Kalev Kangur ja ärimehed Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, kes hiljem vabastati.
Maadevahetuse skandaal
- Skandaal viis ametist keskkonnaminister Villu Reiljani, kes ootab ülekuulamise järjekorras.- Skandaal lahvatas prokuratuuri pressiteatest sahinate peale, et kapo oli eelmisel päeval käinud Merkos.- Kanguri mahitusel ja väidetavalt 11 mln kroonise pistise abil vahetasid ärimehed aastatel 2004-2006 looduskaitsealasid magusate kruntide vastu Tallinnas ja mujal.
Taust- Pirita jõeoru maastikukaitsealal on maa-ameti andmetel 15 kinnistu kohta esitanud taotluse AS Favorte, AS Hansa Liising Eesti, Merko tütarfirma OÜ Woody, OÜ Mark Invest, OÜ Lignotoc, AS Oma Ehitaja, AS TTP ja OÜ Snowden.
- Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast tahavad vabaneda varem Einar Vettusele kuulunud Iru Jõekääru OÜ, Tullio Liblikule kuuluv OÜ Saarte Investeering, Pilvi Zion ja Lilian Randlaid.- Maarjamäe klindi mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga kohta on vahetusavalduse esitanud Merko Ehituse tütarfirma OÜ Unigate.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele