Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uued kortermajad pressivad eramurajooni
Kristiine linnaosas, Tüve tänava
eramurajooni elanikud võitlevad kinnisvaraarendaja plaani vastu lammutada eramu
ning rajada sinna korrusmaja.
Tüve tänava elanik, Sten Pertens, kes on piirkonna inimeste eestkõneleja, väidab, et planeeritav kortermaja halvendab oluliselt nende elukeskkonda. Muuhulgas pelgab ta, et uute elanike lisandumine toob nende niigi kitsal ja autodest ummistunud tänaval kaasa liikluskaose, kirjutas Äripäev.
Eskiiside järgi tuleks uude majja 13 korterit, kuid korterite suurust arvestades kahtlustavad inimesed, et tegelik arv on suurem ja neilt püütakse nõusolekut kavalusega välja meelitada. Pertensi kirjeldust mööda on tänav nõnda kitsas, et sinna sellist hulka autosid kuidagi parkima ei mahu.
Pertensi kinnitusel algasid probleemid sellest, kui naaber müüs krundi arendajale, kes kavatseb maja maha võtta ja ehitama hakata. Kahekorruselise ridaelamuga oleksid naabrid veel nõus, ent mitte kõrgemaga.
"Saatsime kirja linnaosavalitsusse. Toonane linna peaarhitekt Ike Volkov tõdes, et magistraali äärde võiks ehitada kõrgemaid maju, ent siserajoonides peaks säilima madalam asustus. Kristiine halduskogus läks korrusmaja projekt siiski läbi," jutustab Pertens.
Selle aasta alguses jõudis sama eskiisprojekt Kristiine linnaplaneerimiskomisjoni, kes otsustas, et detailplaneeringut ei kooskõlastata, kuna täisehitus on liiga suur. Ent nädal aega hiljem kinnitas halduskogu eskiisprojekti sellest hoolimata.
Täisehitusprotsendi puhul on arvestatud ainult kahe majaga, ent mitte garaažidega, kurdab Pertens. Ent kui neid garaaže arvesse võtta, kasvab täisehitusprotsent üle 50 protsendi ja sellega muutub ehitustihedus.
Plaanitava hoone arhitekt Ignar Fjuk väidab, et naabritega on suusõnaline kooskõlastus olemas, ent Pertensi kinnitusel kokkulepet pole. Nii või teisiti on suulisest kokkuleppest ikkagi vähe.
"Oleme väga mures. Terve piirkond on vastu, et siia aedlinna kerkiks äkki korruselamu, võitleme ja kogume allkirju," räägib Pertens, kes on põhjalikult uurinud ka arendaja tausta ning finantseerimisskeemi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele