Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasahstan uurib Kaspia-Euroopa gaasitoru ehitamise võimalust
Kasahstani valitsus võib liituda Venemaast
mööda mineva gaasitoru projektiga, mis ühendab energiarikast Kaspia piirkonda
Euroopaga.
Kuus miljardit dollarit (72 miljardit krooni) maksev toru on Lõuna Kaukasuse toru pikendus ja ühendab Aserbaidžaani, Gruusiat ja Türgit, vahendas Ungari majandusleht BBJ. Toru peaks jõudma Türgist Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari kaudu Austriasse.
Toru peaks Euroopasse tooma Kesk-Aasia gaasi ja peaks vähendama Euroopa Liidu energiasõltuvust Venemaast.
Kasahstani peetakse traditsiooniliselt Venemaa liitlaseks, kuid energiarikas riik on viimasel ajal otsinud võimalusi iseseisvaks energia eksportimiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
3400 kilomeetri pikkuse toru ehitamine peaks algama 2008. aastal ja lõppema 2011. Gaasitoru aastane võimsus on 30 miljardit kuupmeetrit. Kaspia toru konkureerib Vene ettevõtte Gazpromi Blue Stream-2ga, mis alustab tööd aastal 2012 ja transpordib läbi Türgi ELi kaheksa miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Kasahstani välisministri Marat Tazhini sõnul on vara rääkida torust, kuna Kaspia mere äärsed riigid - Iraan, Kasahstan, Türkmenistan, Aserbaidžaan ja Venemaa - ei ole kokku leppinud, kuidas kasutada Kaspia mere energiaressursse.
ELi energiavolinik Andris Piebalgs teatas, et toetab projekti. Ka Türkmenistan, Usbekistan on avaldanud toetust. Samas ei tunne projekti vastu huvi Vene energiahiid Gazprom.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.