Eesti kinnisvaraärimeeste maksuseiklused Lätis

Venekeelne nädalaleht Den za Dnjom kirjutas, et selle võtmetegelaseks on Läti poliitik Anatoli Iljin (1948), kes esinenud viimastel valimistel 2006. a partei Tsentr Soglasija nimekirjas. Iljin tegutseb ühtlasi Eestis registreeritud OÜ Mamma Mia äripartnerina. Mõlemat, nii Mamma Miat kui Iljini on Läti ajakirjandus süüdistanud maksudest kõrvale hoidmises. Kui süüdistusi uskuda, ei ole ühiselt aetud kinnisvaraärilt ehk eramute ehituselt Riias makstud makse kummalegi riigile, ei Eestile ega Lätile.

Seni on erakondade rahastamise ajalugu ühtlasi näidanud, et väga harva esineb mõni poliitikutega seotud äri, mille kaudu poleks ühtlasi ka erakonda rahastatud. Ka Iljin on Tsentr Soglasijat rahaliselt toetanud. Teine peategelane, Mamma Mia asutanud ärimees, endine linnaametnik Indrek Jalakas nimetas usutluses Den za Dnjom-ile väiteid maksudest kõrvalehoidmisest "kollaseks sopaks", mida tema Läti ajakirjandusest ei loe.

Eelmisel aastal kerkis Riias Briežu tänavale 6 šikki eramaja. Ehitus käis nii, et Iljin müüs maa Eesti firmale Mamma Mia. Ehitama hakkas aga teine firma, Iljini poolt Lätis registreeritud SIA Latbuildest. Õigemini, ehitas mõni Latbuildesti alltöövõtjatest.

Kui majad valmis, müüs Eestis registreeritud Mamma Mia need elanikele, kes võtsid eramud sealses kinnisturaamatus endi arvele. Ainult et Mamma Miat ja tema tehinguid lätlaste jaoks justkui ei eksisteeri. Kuna tegemist on Eestis registreeritud firmaga, ei tule tal ka Lätis makse maksta. Mamma Mia äripartnerit, Iljini SIAd Latbuildest on puistanud maksuamet. Milliste tulemustega, pole praeguseks Den za Dnjom-ile teada, sest ärisaladusi puudutavaid andmeid avalikkusele välja ei anta.

Kui Den za Dnjom tutvus OÜ Mamma Mia Eesti äriregistri andmetega, avanes huvitav pilt. 2003. a asutatud ettevõte pole 2003. ega 2004. a sentigi tulu teeninud. Ka pole tal ühtegi töötajat. Küll on 2004. a kuulunud ettevõtte bilanssi vara 5,6 mln kr väärtuses. Tegemist on olnud ilmselt sellesama maaga, millele on Riias koostöös poliitik Iljiniga ehitatud eramud. Seega võib väita, et tegemist on sisuliselt mõneks tehinguks loodud riiulifirmaga. Thrilleri süžeele sobivalt ei ole üles leitav ka ettevõtte aastaaruanne 2005. a kohta. Seda pole nimelt Äriregistrile esitatudki ja seetõttu on Indrek Jalakasele välja kirjutatud "rasvane" 3500 kroonine trahv.

Firma omanik Indrek Jalakas väitis usutluses Den za Dnjom-ile, et haistab selle taga, miks ajakirjandus tema tehingute vastu huvi tunneb, naabrite kättemaksu. Mainitud maatüki naabriga Riias oli tekkinud vaidlus servituudi seadmise üle. "Ta lootis meilt selle vaidlusega raha välja pressida."

Riiga äri ajama oli Jalakas enda sõnul sattunud juhuslikult, tutvuse kaudu: "Maa oli müügis, see sai ära ostetud, projektid peale tehtud. Seda maksude teemat ma isegi ei oska kommenteerida. Iljini on igal juhul päris korralikult puistatud, maksuamet ja kes tal seal kõik kaelas on käinud."

Miks ei ole firma Mamma Mia aastaaruannet 2005. a kohta Äriregistrile esitatud? "See oli lihtsalt hooletus," väidab Jalakas.

Ta lisab, et kinnisvarari oli eelmisel aastal Riias kasulik ajada: "Jäime kasumisse, need pinnad läksid müüki enne hinnatõusu. Eelmisel aastal läks sealsel turul väga tormiliseks, nüüd olukord pisut vaibunud." Oma äripartneri Iljini kohta kostis Jalakas, et pole end ise Läti poliitikaga väga kurssi viinud, kuid mingi "esimese ešeloni" tegelane talle tuttav "soglasist" kindlasti ei ole.

Tsentr Soglasijat peetakse Lätis küllaltki mõjukaks erakonnaks, kelle retoorikas kordub tuttav fraas esimese ja teise järgu inimestest. Nii ühines 2005. a detsembris Tsentr Soglasijaga Alfred Rubiksi Läti Sotsialistlik Partei. Rubiks oli endine Läti kompartei juht. Ta lasti teatavasti hea käitumise eest ennetähtaegselt vangist välja 1997. a. Seal oli ta riigireetmise süüdistusega karistust kandnud 1991. a rünnakute toetamise eest Läti iseseisvuslaste vastu.

"Soglasist" Iljini äripartner Indrek Jalakas varem esinenud kui nn Kakumäe veesõja üks osapooltest. Sel ajal töötas ta linnavalitsuses säästva arengu ja planeerimise ameti spetsialistina. Umbes 5 aastat tagasi rajas ta koos tuntud ärimehe Marcel Vichmanniga Kakumäel Mereveere elukvartalit. Nad rajasid tehnovõrgud ja soovisid liituda kohaliku veefirmaga ehk kohaliku veemonopoliga, mida juhatas Andres Davõdov. Kuna ei Vichmann ega Davõdov saanud omavahel kokkuleppele, sest Davõdov ei soovinud Vichmanni oma veefirmas osanikuna näha, algas pikem arvete ja suhete klaarimine.

Autor: Haldusuudised.ee