Mai kinnisvaraturul: Pronksiöö järellainetus halvas korterituru

Kõige suurema löögi said just kesklinna korterid, mis on ka kogenud kinnisvaraspetsialistidele ootamatu löök. Alati on ju räägitud, et osta tuleb potentsiaalset defitsiiti ehk siis südalinna kõrgete lagedega kortereid, mille arv on piiratud ning unikaalsus suur.

Tegelik elu kinnisvaraturul pööras selle tõe pea peale. Nimelt on hetkel kõige raskem müüa just sellist unikaalset kesklinna korterit. Hindu langetatakse sadade tuhandete kroonide kaupa, ent ostjaid on siiski keeruline leida.

Aastaid on arvatud, et võimalik hinnalangus saab alguse mägedelt. Lasnamäe kinnisvaraturg, kus elab rohkem inimesi kui Tartus, seevastu ärevatele sündmustele ei ole reageerinud. Võimalik, et sealne turg on lihtsalt inertsem ning reaktsioon saabub alles suvel või sügisel.

Teine teema, mis kuust-kuusse teravamaks muutub, on uute arendusprojektide üha kahvatuv maine ja müügiedu. Arendajad tulevad välja järjest uute kampaaniatega, et ostjaid meelitada, peale köögimööbli ning kinkekaartide pakutakse isegi autosid. Samas laenutingimused karmistuvad ning järjest enam valmib buumi kõrghetkel alustatud projekte.

Kinnisvaraportaalis city24.ee lüüakse pea iga päev mõne sektori pakkumiste hulgas uus rekord. Pakkumine kasvab kosmilise kiirusega. Samas tehingute arv langeb. Tänavu esimeses kvartalis tõestati notariaalselt veidi üle 13 000 ostu-müügitehingu, mida oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3000 võrra vähem, teatas statistikaamet. Ka Lätis on kinnisvaratorm viimastel nädalatel vaibunud: pakkumiste arv on kahekordistunud ja osa hindu on kergelt langenud.

Kui mai on tavapäraselt kinnisvaraturul üks aktiivsemaid, siis tulemas on hapukurgihooaeg, mil võib oodata turu jätkuvat ning üha kiirenevat jahtumist. Maikuu meeleolud võttis vast kõige paremini kokku Uus Maa Kinnisvaragrupi juhatuse esimees Jaanus Laugus, kes tunnistab, et kuna hinnad on kõrged, mõtleb iga arendaja, kuidas meelitada ostjaid nende kortereid ostma.

Tõsi, päris 200 000 krooni suurusest hinnaalandusest ta kuulnud pole, küll aga sisseehitatud köökidest ja reisidest soojale maale.

"Pigem on oluline, et ostjaga astutakse läbirääkimistesse. Et nad teeksid oma pakkumise ja arendaja otsustab, kas see on huvitav või mitte. See ei tähenda, et iga pakkumine läbi läheb," ütles ta. "Arendajad on muutunud paindlikumaks ja suhtuvad klienti personaalsemalt. Kui eelmisel aastal oli suhtumine klienti "võta või jäta", siis praegu dikteerib ostja. Just tema ütleb, mis tingimustel on ta nõus ostma."

Autor: Haldusuudised.ee