Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaretuid lätlasi köidab Saaremaa
Ilma ühegi saareta lätlased on viimase
kolme aastaga loonud Saaremaaga suvised otseliinid nii õhust kui ka meritsi, mis
teenindavad kümneid tuhandeid turiste, kirjutas Äripäev.
"Lätlastele meeldib meie kontori tüdrukute väitel väga Saaremaa loodus. Tegemist on saarega, mida neil omal pole, kivised rannad, kadakad, võimalus eralduda ja puhata," loetles reedel Ventspilsis viibinud SSC Ferries OÜ juht Anu Lomp saare plusse.
Lombi juhitav Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries OÜ veab juba kolmandat suve lätlasi neli korda nädalas Ventspilsist Saaremaa Mõntu sadamasse. Pooleteisttunnise reisi võttis esimesel aastal ette üle 15 000 reisija ja eelmisel aastal juba rohkem kui 17 500 inimest. Sel aastal loodab Lomp teenindada 20 000 reisijat, kuigi maikuu on olnud tagasihoidlikum kui mullu, mil tehti suuri sooduskampaaniaid.
Kuigi Saaremaa Laevakompanii üritas juba 1999. aastal pidada ühendust Läti ja Saaremaa vahel, ei tasunud see end ära ning praegune liin avati lätlaste initsiatiivil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui Ventspilsi sadam väga jõudsalt arenema hakkas, tekkisid neil sidemed Mõntu kui kõige lähema Saaremaa sadamaga ja sealt edasi juba konkreetsem koostöö, millesse kaasati Saaremaa Laevakompanii," rääkis Lomp.
"Lätis pole saari. Seega on Saaremaa külastus emotsionaalne," iseloomustas lätlaste huvi ühte külge lennufirma airBaltic korporatiivsuhete asepresident Janis Vanags.
14 492 lätlast külastas Saaremaad aastal 2006. Tunamullu oli see arv 9199. Lend Riiast Kuressaarde võtab aega 40 minutit.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.