Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnavalitsus algatas Kopli kõrghoone detailplaneeringu
Tänasel istungil algatas Tallinna
linnavalitsus detailplaneeringu, mille eesmärgiks on Kopli ja Sitsi tänava
ristumiskoha lähistele äri- ja eluhoonete rajamine, millest üks on kuni 200
meetri kõrgune.
Algatatud planeering hõlmab 10,9 ha suuruse ala Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a. Lisaks äri- ja eluhoonetele kavandatakse krundile lasteaia ja pargi rajamist.
Planeeringuala asub Kopli südames endise Balti Manufaktuuri territooriumil. Linnaruumiliselt jääb see oluliste sõlmpunktide - Paljassaare sadama, Kopli lahe, raudtee ja vanalinna vahele.
Kopli tänava poole kavandatakse kaubandus- ja meelelahutuskeskus, millega atraktiivse maamärgina liitub 200 meetrine kõrghoone, mis harmoneerub muinsuskaitsealuse tehasehoonega. Olemasoleva tehase horisontaalsele mahule (pikkus 250 m) tekib vastukaaluks pea sama kõrge vertikaalne maht. Kõrghoone arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja korraldama rahvusvaheline arhitektuurikonkursi. Kinnistu kaguossa on planeeritud korterelamute kvartal.
Praegu on planeeritav territoorium telliskivimüüri ja võrkaiaga piiratud. Kinnistul asub endise Balti Manufaktuuri tsehh, arhitektuurimälestisena kaitse all olev Balti Puuvillavabriku ketrus- ja kudumisvabrik ning samuti arhitektuurimälestise staatuses Balti Puuvillavabriku direktori elamu ja nn Sitsi töölisasula.
"Tallinna kõrgeim maamärk Kopli poolsaarel ei kahjusta vaateid vanalinnale, harmoneerub olemasoleva miljööväärtusliku industriaalkeskkonnaga endise manufaktuuri territooriumil ning järgib kõrghoonete teemaplaneeringu ja rohealade teemaplaneeringu põhimõtteid," selgitas abilinnapea Taavi Aas.
Detailplaneeringu algatamist taotles Inseneribüroo KPME OÜ. Koostamise tellis AS Baltex 2000. Planeeringu eskiisi koostas K-Projekt Aktsiaselts. Põhja-Tallinna valitsus korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele