Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arhitektid hakkavad Pärnu linna planeerima
Kui seni on Pärnu linnaarhitekti teenistus
olnud eksperdiks kinnisvaraarendajate palgatud arhitektide töö hindamisel,
muutub nüüd nende töö loomingulisemaks. Uue üldplaneeringu lähteandmed
tellitakse erafirmadelt, kuid mõttetöö tuleb teha linna arhitektidel.
Juba paar aastat on linna arhitektid pusinud Pärnu maakasutuse, rohestruktuuride, laheäärse puhkeala, liikluskorralduse ja arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringu kallal, kirjutas Pärnu Postimees.
Üldplaneering koosneb üldosast, lähtesituatsioonist, linna ruumilisest visioonist, maakasutuse juhtfunktsioonidest, avaliku ruumi arendamise kavast, ühiskondlike objektide arendamise kavast, tehnilise infrastruktuuri arendamise kavast, olemasolevast linnastruktuurist ja miljööväärtustest, arendusaladest ja -objektidest, seadusjärgsetest maakasutuskitsendustest ja üldplaneeringu elluviimisest.
Maakasutuse juhtfunktsioonide peatükis tsoneeritakse linna territooriumi areng, juhindudes järgnevast: avalik ruum (eristades avalike tänavate, parkide, väljakute, parklate ja supelrandade maa-alad ning veealad), poolavalike üksikhoonete maa-ala (eristades avatud ja suletud krundiga äri- ning ühiskondlikud hooned).
Järgmiseks tsooniks on segahoonestusega keskuste maa-ala, kus eristatakse vähese parkimismahuga valdavalt jalakäijatele mõeldud keskusalad ja rohke parkimismahuga keskusalad.
Kõige suuremat huvi võivad tekitada elamumaad, kus eristatakse privaatse krundiga väikeelamumaad, privaatse krundiga korterelamumaad ja avatud krundiga korterelamumaad. Paljud korteriühistud on asunud kinnistusisest autoliiklust tõkestama, piiramata jalakäijate liikumist.
Tootmismaadest eristatakse sadamate maad, elukeskkonda häirivat ja mittehäirivat tootmismaad, eriotstarbelistest maadest raudteede, jäätmehoidlate, riigikaitse, kalmistute jms maa-alasid.
Peale juhtfunktsiooni määratakse kindlaks elamu- ja tootmispiirkonnad, kus lisafunktsioonina kavandatakse äripindasid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele