Arhitektid hakkavad Pärnu linna planeerima

Juba paar aastat on linna arhitektid pusinud Pärnu maakasutuse, rohestruktuuride, laheäärse puhkeala, liikluskorralduse ja arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringu kallal, kirjutas Pärnu Postimees.

Üldplaneering koosneb üldosast, lähtesituatsioonist, linna ruumilisest visioonist, maakasutuse juhtfunktsioonidest, avaliku ruumi arendamise kavast, ühiskondlike objektide arendamise kavast, tehnilise infrastruktuuri arendamise kavast, olemasolevast linnastruktuurist ja miljööväärtustest, arendusaladest ja -objektidest, seadusjärgsetest maakasutuskitsendustest ja üldplaneeringu elluviimisest.

Maakasutuse juhtfunktsioonide peatükis tsoneeritakse linna territooriumi areng, juhindudes järgnevast: avalik ruum (eristades avalike tänavate, parkide, väljakute, parklate ja supelrandade maa-alad ning veealad), poolavalike üksikhoonete maa-ala (eristades avatud ja suletud krundiga äri- ning ühiskondlikud hooned).

Järgmiseks tsooniks on segahoonestusega keskuste maa-ala, kus eristatakse vähese parkimismahuga valdavalt jalakäijatele mõeldud keskusalad ja rohke parkimismahuga keskusalad.

Kõige suuremat huvi võivad tekitada elamumaad, kus eristatakse privaatse krundiga väikeelamumaad, privaatse krundiga korterelamumaad ja avatud krundiga korterelamumaad. Paljud korteriühistud on asunud kinnistusisest autoliiklust tõkestama, piiramata jalakäijate liikumist.

Tootmismaadest eristatakse sadamate maad, elukeskkonda häirivat ja mittehäirivat tootmismaad, eriotstarbelistest maadest raudteede, jäätmehoidlate, riigikaitse, kalmistute jms maa-alasid.

Peale juhtfunktsiooni määratakse kindlaks elamu- ja tootmispiirkonnad, kus lisafunktsioonina kavandatakse äripindasid.

Autor: Haldusuudised.ee