Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Afganistanis haavata saanud sõdurid pääsevad peagi koju
Afganistanis nädalavahetusel haavata saanud
neljast Eesti kaitseväelasest kolm viidi eile Suurbritanniasse ravile ja tuuakse
kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul esimesel võimalusel
kodumaale tagasi.
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus langesid laupäeval demineerimismeeskonna kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks, veel neli demineerijat said haavata, kirjutas Postimees.
Eile viidi kolm haavatasaanut Suurbritannias asuvasse haiglasse, kõige kergemini viga saanu otsustas aga Laaneotsa sõnul jääda Afganistanis teenistusse. Ohus pole ühegi kaitseväelase elu.
Kaitsevägi saatis Suurbritanniasse kaks arsti, kes peavad konsulteerima brittidega, millal saab haavatasaanud Eestisse tagasi tuua.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meie seisukoht on, et neile ja nende omastele on parem nad kiiresti Eestisse tuua. Omaksed saavad siis neid külastada ja võib-olla nad ka paranevad kiiremini," lausus Laaneots.
Traagiline rünnak toimus laupäeval sõdurite lõunapausi ajal. Sõdurid ei olnud operatsioonil, vaid välilaagris ja asusid meditsiinisoomuki Pasi XA-180EST varjus süüa valmistama, kui laagri pihta tulistati kaks raketti, millest üks tabas just seda soomukit.
Sõdurid tapnud 107 mm rakett on kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülema Peeter Tali sõnul osa maa-ala sihtmärkide tabamiseks mõeldud ning tõenäoliselt Hiinast pärit kompleksist, mille Vene vaste on süsteem Grad.
Mingit tulevahetust ründajatega Tali sõnul ei toimunud ning neid ei üritatud tabada, vaid rünnaku ohvriks langenud jalaväekompanii ESTCOY-4 jätkas puhastusoperatsiooni Sangini orus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.