Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Facio Ehitus rajab Koplisse 136 linnakorterit
Tallinna Elamumajandusameti tellimusel
ehitab Facio Ehituse AS Koplisse aadressile Erika tn 13a munitsipaalelamu, kuhu
on planeeritud lisaks 136 korterile ka päevakeskuse ruumid.
"Ehitustöödega alustatakse juba augustis ning elamu valmib järgmise aasta novembriks," vahendas abilinnapea Eha Võrgu sõnu linna pressiteenistus.
Uue munitsipaalelamu rajamine läheb maksma 143,1 miljonit krooni. Selle hinna sisse on arvestatud ka krundile parkimisplatside, mänguväljakute, kergliiklusteede ja haljastuse rajamine.
Hoone projekteeris OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo. Korterelamu üldpindala on 10 183 m2, sellest korterite ja päevakeskuse kogupindala 6873 m2. Elamu 136 korterist 10 korterit on mõeldud liikumispuudega inimestele.
"Avaliku ja erasektori koostöös kerkib lähiaastail Tallinna ligi 2000 munitsipaalkorterit, mis tähendab, et linn suudab peagi kõik vajajad soodsa elamispinnaga kindlustada," ütles Võrk.
OÜ Raadiku Arendus annab Lasnamäele ehitatavad 1170 korterit 30 aastaks linna kasutusse. "Lisaks sundüürnikele saavad sinna soodsa üüripinna ka noored pered, lastekodukasvandikud ja teised, kellele elamispinna turuhinnaga ostmine või üürimine üle jõu käib," selgitas Võrk. Hoonete üleandmine toimub järk-järguliselt, elamutegrupi viimane maja valmib 2009. aasta teisel poolel.
Skanska EMV AS annab linna kasutusse osa Lasnamäele Loopealse asumisse rajatava elamurajooni majadest. Tallinna linnaga sõlmitud lepingu kohaselt annab Skanska EMV AS sundüürnike ja teiste munitsipaalelamispinna vajajate majutamiseks linnale rendile linna maale rajatavad kaheksa viiekordset ja kaks kaheksakordset korterelamut, kuhu on kavandatud kokku 680 korterit. Viimane neist korterelamuist peab kasutusvalmis olema 2008. aasta teiseks poolaastaks.
"Munitsipaalpindade ehitamine avaliku ja erasektori koostöös aitab eluasemeprobleemid palju kiiremini lahendada," ütles Võrk. "Linnaeelarvest ei ole võimalik nii kiiresti nii suure hulga korterite ehitamiseks raha eraldada, sest ressursid on paraku piiratud."
Linn hakkab arendajatele elamute kasutamise eest renti maksma, lepingupartneri kohustuseks jääb ka hoonete haldamine ja hooldamine.
Sundüürnike probleemi lahendamiseks kehtestas Tallinna Linnavolikogu 18. aprillil 2002. aastal elamuehitusprogrammi "5000 eluaset Tallinnasse". Alates 2000. aastast on Tallinna kerkinud 23 munitsipaalelamut, ent käesoleva aasta 1. mai seisuga oli ikka veel munitsipaaleluruumi taotlejana arvel kokku 2886 leibkonda, nendest 1547 leibkonda on sundüürnikud. Valdava osa munitsipaaleluruumidest annab linn üürile sundüürnikele. Alates 2001. aastast on linnalt korteri üürile saanud kokku 1348 sundüürnikku.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Viimased uudised
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Uuri, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele