Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium teenis riigiteenistuja korteriga sahkerdades üle miljoni
Justiitsministeerium teenis "juriidiliselt
korrektse, kuid näotu" tehinguga endise kohtuniku korteri eest mitmekordse
kasu.
Varem Saaremaal kohtunikuna töötanud Harland Paas soetas endale korteri 1990ndatel ja võttis selle kordategemiseks pangalaenu. 1994. aastal ostis ministeerium talt korteri 200 000 krooniga ära tingimusel, et Paas ostab selle hiljem tagasi, kirjutas Meie Maa.
"Tolleaegne justiitsminister Paul Varul ütles mulle, et ära muretse, küll me leiame võimaluse, kuidas sa selle ära ostad," rääkis Paas, kes kolis korterisse pärast remonti 1996. aastal. Kui ta tahtis 1998. aastal riigilt ametikorterit ära osta, valitsused ja ministrid vahetusid ning lõpuks võeti jäik seisukoht, et korterit ei saa müüa.
"Käisin seitse-kaheksa aastat korteri pärast riigiga kohut, lõpuks lõpetasin ise selle jama ära," ütles Paas. Endise kohtuniku sõnul tahtis ministeerium teda välja tõsta kui üürnikku.
"Mingit üürisuhet ometi polnud, ma pole sentigi maksnud ja nad pole ka küsinud. Tasuta kasutamine ei ole üürimine," selgitas Paas. Lõpuks müüs justiitsministeerium korteri enampakkumisel 1,6 miljoni krooniga maha. "Kui teised said riigi käest kortereid erastada kopikate eest, siis mul on veel pangalaen maksta korteri eest, mida mul ei ole, ja riik teenis selle pealt üle poolteise miljoni," lausus Paas.
"Vastavalt riigivaraseadusele saab riik korteri võõrandada enampakkumise korras ja kuna ma enam kohtunikuna ei tööta, mulle mingit eelispakkumist teha ei saanud," nentis Paas.
Ta pidas riigi käitumist korteritega juriidiliselt korrektseks, nimetades seda samas näotuks. "Riik ei piirdu nende kulutuste tagasisaamisega, millega korteri ostis, vaid teenib mitmekordset kasu," märkis praegu õigusbüroos juristina töötav Paas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele