Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium teenis riigiteenistuja korteriga sahkerdades üle miljoni
Justiitsministeerium teenis "juriidiliselt
korrektse, kuid näotu" tehinguga endise kohtuniku korteri eest mitmekordse
kasu.
Varem Saaremaal kohtunikuna töötanud Harland Paas soetas endale korteri 1990ndatel ja võttis selle kordategemiseks pangalaenu. 1994. aastal ostis ministeerium talt korteri 200 000 krooniga ära tingimusel, et Paas ostab selle hiljem tagasi, kirjutas Meie Maa.
"Tolleaegne justiitsminister Paul Varul ütles mulle, et ära muretse, küll me leiame võimaluse, kuidas sa selle ära ostad," rääkis Paas, kes kolis korterisse pärast remonti 1996. aastal. Kui ta tahtis 1998. aastal riigilt ametikorterit ära osta, valitsused ja ministrid vahetusid ning lõpuks võeti jäik seisukoht, et korterit ei saa müüa.
"Käisin seitse-kaheksa aastat korteri pärast riigiga kohut, lõpuks lõpetasin ise selle jama ära," ütles Paas. Endise kohtuniku sõnul tahtis ministeerium teda välja tõsta kui üürnikku.
"Mingit üürisuhet ometi polnud, ma pole sentigi maksnud ja nad pole ka küsinud. Tasuta kasutamine ei ole üürimine," selgitas Paas. Lõpuks müüs justiitsministeerium korteri enampakkumisel 1,6 miljoni krooniga maha. "Kui teised said riigi käest kortereid erastada kopikate eest, siis mul on veel pangalaen maksta korteri eest, mida mul ei ole, ja riik teenis selle pealt üle poolteise miljoni," lausus Paas.
"Vastavalt riigivaraseadusele saab riik korteri võõrandada enampakkumise korras ja kuna ma enam kohtunikuna ei tööta, mulle mingit eelispakkumist teha ei saanud," nentis Paas.
Ta pidas riigi käitumist korteritega juriidiliselt korrektseks, nimetades seda samas näotuks. "Riik ei piirdu nende kulutuste tagasisaamisega, millega korteri ostis, vaid teenib mitmekordset kasu," märkis praegu õigusbüroos juristina töötav Paas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele