Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sakala keskuse suuromanikuks tuleb Rootsi kinnisvaraarendaja
Tallinna südalinna uut kultuuri-,
konverentsi- ja meelelahutuskeskust rajav AS Uus Sakala kaasab keskuse
arendamisse uue investori - Rootsi kinnisvarainvesteerimisfirma
Sveafastigheter.
Uue partneri kaasamisel luuakse ühisettevõtte AS Sakala Property Partners, mille aktsionärideks on 60% Sveafastigheter Fund II AB ning 40% Eesti päritolu äriühingud OÜ BDG Holdings ja OÜ Koha Capital, kellel on õigus omandada tulevikus veel 10% ühisettevõtte aktsiatest, teatas arendaja.
Ettevõte investeerib keskuse arendamisse 1,1 miljardit krooni. ASi Uus Sakala juhatuse liige Peeter Rebane ütles, et ehitustöid alustati juuli keskel ning keskus avatakse 2009. aasta sügisel.
AS Uus Sakala juhatuse liikme Peeter Rebase sõnul on Sveafastigheter Fund II AB näol tegemist usaldusväärse ja kindla koostööpartneriga. "Fondi juhid on Sakala keskuse projektist vaimustunud ning näevad selles suurt potentsiaali kogu linnale," kommenteeris Rebane. "Rootsi ühe suurema fondi kaasamisega on meil rohkem kui miljardikroonise eelarvega projekti finantseerimiseks tänaseks kõik vahendid olemas."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte edasist juhtimist korraldab kaheliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad investori esindajana Jörgen Österberg ning seniste omanike esindajana Peeter Rebane.
Sveafastigheter AB on Rootsi päritolu kinnisvarainvesteerimisfirma, mis on alates 2004. aastast omandanud Põhjamaades kinnisvara üle 1,5 miljardi euro eest. Sveafastigheter on seni teinud investeeringuid Rootsis ja Soomes, Sakala keskuse investeering on ettevõtte jaoks esimeseks tehinguks Baltimaades.
Uue Sakala kultuurikeskuse ehitatakse ligikaudu 17 000 ruutmeetrit kultuurifunktsioonidega pindasid. Kavas on rajada kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus koos 1805kohalise multifunktsionaalse saali, Cinamoni kinokompleksi, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.