Ihukaitsja mure: pole kedagi kaitsta

Ihukaitsja amet langeb peatselt selliste töökohtade hulka, mida õppida pole mõtet - inimesi, kes enda kõrvale suurt tugevat musta ülikonda pugenud relvastatud meest tahaksid, lihtsalt pole. Tõsi, nagu küsitletud isikukaitse teenuse pakkujad tunnistavad, eksib aeg-ajalt ikka mõni ebakindel Itaalia, Vene või Iisraeli rikas kunde ära. Hiilgeajad jäävad siiski 90ndatesse.

"Fiktiivset teenust pole mõtet pakkuda, kui juba paar aastat ühtegi klienti pole olnud," ütleb TP Feciti juht Tõnu Talalaev, kelle juhitav firma kavatseb üle-eelmisel nädalal kehtivuse kaotanud isikukaitse tegevusloa pikendamata jätta. Viimane klient, kes professionaalset kaitset palus, astus Talalaeva sõnutsi uksest sisse küll sel sajandil, kuid praegu marsivad kõik mõne suurema pakkuja poole, näiteks endisse Falcki ehk praegusse G4Si.

"Oi, see on delikaatne ja konfidentsiaalne teema. Saad ju aru, klientidele ei meeldiks, kui ma sellest räägiksin," ütleb firma avalike suhete juht Andres Lember. Ta tunnistab, et kaitset pakutakse, kuid palju kliente neil läbi käinud on, ta ei ütle. "Seda tööd teevad põhjaliku tausta ja väljaõppega inimesed, kelle identiteeti ma ei ütle. Nad on saanud käsitsivõitluse ja eri relvade kasutamise õpetuse ja teevad oma tööd vaikselt." Lember märgib, et teenus on päris kallis - tunni miinimumhind on 1000 krooni.