Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ihukaitsja mure: pole kedagi kaitsta
Et elu Eestis aina turvalisemaks muutub,
pole tingimata hea: nii ei karda rikkurid enam omapäi ringi liikuda ja
ihukaitsjad jäävad tööta.
Ihukaitsja amet langeb peatselt selliste töökohtade hulka, mida õppida pole mõtet - inimesi, kes enda kõrvale suurt tugevat musta ülikonda pugenud relvastatud meest tahaksid, lihtsalt pole. Tõsi, nagu küsitletud isikukaitse teenuse pakkujad tunnistavad, eksib aeg-ajalt ikka mõni ebakindel Itaalia, Vene või Iisraeli rikas kunde ära. Hiilgeajad jäävad siiski 90ndatesse.
"Fiktiivset teenust pole mõtet pakkuda, kui juba paar aastat ühtegi klienti pole olnud," ütleb TP Feciti juht Tõnu Talalaev, kelle juhitav firma kavatseb üle-eelmisel nädalal kehtivuse kaotanud isikukaitse tegevusloa pikendamata jätta. Viimane klient, kes professionaalset kaitset palus, astus Talalaeva sõnutsi uksest sisse küll sel sajandil, kuid praegu marsivad kõik mõne suurema pakkuja poole, näiteks endisse Falcki ehk praegusse G4Si.
"Oi, see on delikaatne ja konfidentsiaalne teema. Saad ju aru, klientidele ei meeldiks, kui ma sellest räägiksin," ütleb firma avalike suhete juht Andres Lember. Ta tunnistab, et kaitset pakutakse, kuid palju kliente neil läbi käinud on, ta ei ütle. "Seda tööd teevad põhjaliku tausta ja väljaõppega inimesed, kelle identiteeti ma ei ütle. Nad on saanud käsitsivõitluse ja eri relvade kasutamise õpetuse ja teevad oma tööd vaikselt." Lember märgib, et teenus on päris kallis - tunni miinimumhind on 1000 krooni.
Võiks arvata, et nii elaks hästi firma, mille põhitegevus on ihukaitsjaid pakkuda, kuid ei. Markus VIP Security mullune kasum on kasin - vaid veidi üle 100 000 krooni. Firma tegevus läheb aga vastupidiselt teistele turvajuht Sergei Kustovi sõnul just ülesmäge. "Klientide arv eelmisel ja sel aastal on võrdne. Võin öelda, et sel aastal kevade keskpaigal klientide arv natuke kasvas," sõnab ta. Kustov kiidab ka, et klientide arv, kes ihukaitset vajavad, ei vähene aastatega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele