Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lätlased asendasid kapriissed töötajad võõrastega
Dienaz Bizness avaldas täna, et viimase
kümne kuuga saabus Lätti üle 4 000 võõrtöölise. Seda näitab Läti kodakondsus- ja
migratsiooniameti statistika.
Ehitusettevõtete hinnangul on võõrtööjõud neile praegu kasulikum kui oma kapriissed oskustöölised.
„Meie töötajad hakkasid oma tingimusi dikteerima, seepärast osutus sissesõitnud tööliste kasutamine ühel hetkel tulusamaks. Lisaks sellele stimuleeris võõrtööliste kasutamine ka lätlasi, kes nähes, et neile tekkis alternatiiv, lõpetasid oma tingimuste dikteerimise ning asusid kiiremini ja kvaliteetsemalt tööle," rääkisid ehitusasjatundjad ajakirjanikule.
Läti tööandjate keskliit märkis, et senine Läti valitsuse poliitika ja võimetus võõrtöölisi vastu võtta pidurdab nende sissevoolu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lätist on välja rännanud umbes 90 000 inimest, kelle asemele on ametlikel andmetel tulnud 2 000 võõrtöölist, rääkis Läti tööandjate keskliidu direktor Elina Egle, märkides, et tegelikult ulatub võõrtööliste arv 4 000 inimeseni.
„On iseenesestki selge, et Läti ei suuda rahuldada nõudlust tööjõu järele,“ kommenteeris Egle. Seejuures pole oodata võõrtööliste arvu hüppelist kasvu, sest migratsiooni- ja integratsioonipoliitika on välja töötamata.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.