Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja lapse röövel sai kuus aastat
1996. aasta lõpus mõistis kohus Margus Sippoli ettevõtja U. P. nelja-aastase lapse röövimise eest kuueks aastaks vangi.
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 10 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Artiklit on täpsustatud.
Lapserööv ise toimus sama aasta 3. aprilli keskpäeval. Sippol lootis tollal neljaaastase lapse pantvangi võtmise abil välja pressida miljon krooni lunaraha.
Röövel sulges lapse suu ja silmad leukoplaastriga, seisab kohtuotsuses. Seejärel toimetas Sippol lapse sõiduautoga oma vanemate suvilasse, kus köitis plaastriga kinni ka lapse käed ja toppis ta magamiskotti. Niimoodi hoidis lapseröövel oma ohvrit söömata ja joomata külmas lukustatud ruumis sama päeva hilisõhtuni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi helistas Sippol korduvalt ärimehest isale ja nõudis temalt raha. Kui isa raha maksmisega nõustus, vabastas kurjategija lapse. Järgmisel päeval ilmus ta ise Tartu Tamme politseijaoskonda ning kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.