Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hansapank: aktsepteerime ka BIGi kiirlaenuga klienti
Hansapank ütles vastuseks aripaev.ee
küsimusele, et aktsepteerib laenu küsima tulnud maksujõulist klienti olenemata
eelnevalt võetud BIGi kiirlaenust.
Kuna BIGi turundusjuht Kaido Saar viitas kiirlaenu võtnud ettevõtte võimalusele taotleda hiljem oma kodupangast sildfinantseerimist, küsis aripaev.ee teistelt kommertspankadelt, kas ja mis tingimustel on kiirlaenu vajanud firmal tavapankadesse asja.
"Mis puudutab kiirlaenu võtnud laenutaotlejaid, käsitleme iga üksikut laenutaotlust eraldi," vastas Hansapanga väikeettevõtete panganduse juht Aet Altroff. "Kui ettevõte soovib mujalt võetud kõrgeprotsendilist laenu refinantseerida, siis sõltub otsus ikkagi ettevõtte finantsseisundist, maksevõimest, eelnevast maksekäitumisest ja võimalikest tagatistest. Kui need asjaolud sobivad, pole sellest probleemi, kuidas ettevõte seni oma tegevust finantseeris."
Hansapank annab pikaajalistele ja korrektse krediidiajalooga klientidele keskmisest kontosissetulekust kuni 10% arvelduskrediiti. Sellise laenu tagatiseks on regulaarsed laekumised ning aastaseks intressimääraks 14-18%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui ettevõte soovib Hansapangast suuremat arvelduskrediiti, tahab pank reeglina lisatagatisi kas kinnisvara, käenduse või garantii näol.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.