Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inseneriehituse AS ja YIT nõuavad Artig KV-lt ligi 50 miljonit krooni
Inseneriehituse AS ja YIT nõuavad
kinnisvaraarendaja Artig KV-lt 48 miljonit krooni, millele lisanduvad veel ka
intressid.
Inseneriehituse AS juhatuse liige Rene Naptali sõnul nõuab ettevõte Artig KV-lt 18 miljonit krooni. Naptali hinnangul on lootust, et Artig KV suhtes ei tule algatada pankrotti ning jõutakse kompromissile.
Kolmapäeval toimus Harju maakohtus eelistung, kus arutati Insenerehituse ja YITi pankrotiavaldust kinnisvaraettevõtte Artig KV vastu. "Kümme päeva on n-ö armuaega, et kokku leppida," ütles Naptal. Ta avaldas siiski lootust, et jõutakse selle aja jooksul kompromisskokkuleppele. Naptali sõnul on põhinõue Artig KV vastu 18,3 miljonit krooni, millele lisanduvad intressid. Need võlad on tekkinud 6-7 kuu jooksul. Naptal on võla tasumise osas lootusrikas, sest tema hinnagul on kinnisvara müük taas aktivseerunud tänu hinnalangusele ning seetõttu on Artig Kinnisvara taas maksejõuline. "Nad on pangalaenu tasunud ca 40 miljoni ulatuses," märkis ta.
AS YIT Ehitusele võlgneb Artig KV 30 miljonit. Ettevõtte juhatuse esimees Priit Sauk avaldas vaid napisõnaliselt lootust, et et Artig KV vastab nende ettepanekutele, mis nad juba ammu on esitanud. "Seni pole nad meile midagi vastanud. Siiski on meil järgmiseks nädalaks broneeritud kohtumine nendega," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Artig KV tegevjuht Marek Antoniak ei soostunud teemat enne järgmist nädalat kommenteerima. Kohus on andnud 25. märtsini aega kokkuleppe saavutamiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.