Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saare mõisa lagunemine toob Saagimile trahvi kaela
Laimjala vallas asuva Saare mõisa omanik
Anu Saagim ei ole täitnud muinsuskaitseameti ettekirjutusi ja seetõttu esitas
amet kohtutäiturile avalduse, et sunniraha välja nõuda, kirjutas SL
Õhtuleht.
"Seadusest tulenevalt on sunniraha ülemmäär kohustuse mittetäitmisel 10 000 krooni," lausus muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa, "kui ettekirjutusest tulenevaid täitmata kohustusi on palju, võib kogusumma olla suur."
Peirumaa kinnitusel valmistavad muinsuskaitsele kõige suuremat muret Saare mõisa abihoonete lagunevad müürid ning lagunenud ja osaliselt juba sisse langenud katused. Muinsuskaitse ei sea omanikule kohustust mälestist restaureerida, küll aga on ta tulenevalt muinsuskaitseseadusest kohustatud temale kuuluvat mälestist hooldama ja tagama selle säilimise, hoonete lagunemise peatamiseks tuleks nende müürid konserveerida või katta ajutise katusega.
Anu Saagim ütleb, et sunniraha jutt tuleb talle üllatusena, kuna viimasel ajal pole ta muinsuskaitselt ühtegi ettekirjutust saanud. "Väga põnev, ei tea, miks nad mulle kirja ei saada," sõnab Saagim.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.