Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pank võib korteri üürileandmise keelata
Sampo Panga eraisikute finantseerimise
osakonna juhataja Aire Mäe ütles aripaev.ee-le, et koduvahetaja peab pangalt
saama müüki pandud korteri väljaüürimiseks loa.
"Kui klient soovib lisatagatise müügiperioodil välja üürida, on ta kohustatud sellest panka teavitama. Iga taotlus vaadatakse eraldi läbi ning tehakse otsus," selgitas Mäe.
Mäe sõnul hindab pank koduvahetajate maksevõimet nii lisatagatise müügi aegsete intressimaksete kui ka hilisemate laenumaksete põhjal. Panga hinnangul kinnisvara väljaüürimisest tekkiv tulumaksukohustus maksevõimet ei vähenda ja suurt probleemi selles ei nähta.
"Võrreldes 2005.-2006. aastaga on viimase aasta jooksul lisatagatiste müügiperioodid mõnevõrra pikenenud. 2007. aasta sügisel aktsepteerisime, sõltuvalt objektist, 9- kuni 12kuulisi müügiperioode," rääkis Mäe ja lisas, et varem kulus laenuklientidel vana kodu müügiks kuni kuus kuud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mäe ütles: "Eraldi arvestust, kui paljud kliendid on taotlenud maksutähtaja pikendamist, me pidanud ei ole. Taotluste arv ei ole võrreldes eelmiste perioodidega märkimisväärselt suurenenud."
Sampo koduvahetuslaen katab kogu uue eluaseme soetamiseks vajaliku summa, laenu tagatiseks jäävad nii müüki pandud vana kui uus kodu.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.