Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastasseis Pirita teel
Tallinna tellimusel valminud Pirita tee
äärse Maarjamäe lossi ning lauluväljaku vahelise ala struktuurplaan ei meeldi
sealsetele prominentsetele eramajade elanikele.
Linna plaan on muuta kahe üksiku hambana kõrguva 16- ning 11korruselise kortermaja ümbrus kompaktseks ehk saada puuduolevate hammaste juurdeistutamisega suu ilusaks. See, et mõlemad majad ehitati sinna kehtivat üldplaneeringut eirates, on omaette teema.
1990. aastate lõpul müüdi Eesti Näituste territooriumi küljest krunte, mille omanikeks said tuntud inimesed, kes krundile ka majad püstitasid.
Sama prominentsed on piirkonna arendamisest huvitatud ärimehed. Näiteks omavad lisaks Eesti Näituste omanikule Igor Pihelale piirkonnas kinnistuid ASi La Ferme kaudu Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik, transiidikorüfee Anatoli Kanajev, firmade kaudu kinnisvaraärimees Sulo Nigul, pankrotihaldur Indrek Naur jt.
Eelmiseks kolmapäevaks olid osapooled kutsutud Tallinna linnaplaneerimise ametisse, kus struktuurplaani koostanud VRK Projekti juht Igor Volkov seda tutvustas.
"Eesti Näituste hooned on 3-4korruselised, miks seda kõrgust ei säilitata ning kuidas saab aedlinnaku miljöö olla 14korruseliste majade vahel?" küsis Tallinna Sadama juhti Ain Kaljuranda ja Arco Vara juhatuse liiget Ahto Altjõed esindanud advokaat Asko Pohla. Samuti viitas ta kehtivale üldplaneeringule, mis näeb Eesti Näituste alal ette ühiskondlikke ja puhkeehitisi.
Kokkusaamist vedanud linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preem vastas, et linnal ei ole nii palju raha, et osta maa eraomanikult ära ning rajada sinna puhkeala. Samas tekib tema teatel uue plaaniga kokku neli hektarit puhkeala.
Maarjamäe elaniku advokaat Viktor Kaasiku sõnul ei ole väljapakutud plaan väikeelamute kinnistute omanikele vastuvõetav, sest nad jäävad klindi ja kõrghoonete vahele kotti.
Eesti Näituste omanik Igor Pihela märkis eile, et nad ei võitle iga hinna eest ala täisehitamise eest, vaid soov on teha keskkond elamisväärseks. "Näen varjatud soovi vaikust nautida, kui Eesti Näitused ära kolivad," lisas Pihela. Lähema kolme aasta jooksul Eesti Näitused ära ei koli.
Orlovi lossi kõrvale, Anatoli Kanajevile kuuluvale krundile plaanitakse 2-6korruselist ravi- ja spaahotelli. Piirkonna elniku, ehitusettevõtja Olaf Hermani arvates oleks aga spaa elurajoonis nagu sadul sea seljas. "Minu arvates annab Tallinna linn asjatuid lootusi Kanajevile."
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles, et ainuke info plaanitava spaa kohta on üle-eelmise nädala Postimehest ning lossis asuva ajaloomuuseumi direktorit pole ühelegi arutelule kutsutud.
Kommentaarid
Hetkel kuum
Enn Veskimägi, mööblivabriku Standard juhtÜkski seadus sellist mõistet nagu "struktuurplaan" ei tunne. Miks pidi linn tellima sellise ebaseadusliku struktuurplaani 300 000 krooni maksumaksja raha eest? Kelle huvides?
Tegemist on puhke- ja rohelise alaga kehtiva detailplaneeringu järgi ja sinna oleks lubamatu ehitada tornide väljakut, kus pärast lauluväljak ja Orlovi loss jäävad betoonmassi vahele.
Viktor Kaasik, Maarjamäe tn elanik
Mind häirib asjaajamise juures see, et ma kuulen linna pealt, et midagi toimub selle alaga. Mulle on vastukarva selline linnapoolne vildakas loogika, et on küll kahe kõrghoone ehitamise lubamisega viga tehtud, kuid selle parandame teise veaga. Oleks ma omal ajal krunti ostes teadnud, et nii läheb... Aga see on tagantjärele tarkus.
Eks ma saan arendajast ka aru. Kui Eesti Näitused ära kolivad, ei saa sinna ju karjamaad teha. Sellised asjad tuleb mõistliku kompromissiga lahendada, vastasel juhul tuleb tohutu jada kohtuvaidlusi.
Olaf Herman, Maarjaheina tn elanik
See on emotsionaalne teema, kuid annan endale aru, et ma elan Tallinnas. Tuleb austada ka arendusest huvitatud maaomanikke. Elamurajoon on parem kui praegune Eesti Näituste ala. Missugused elamud peaksid sinna tulema, see on juba arutamise koht.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele