Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasihinna tõus on kinni kütteõli hinnas
Sügisene gaasihinna tõus toob aastas juurde
tuhandeid kroone lisaväljaminekuid mitte ainult neile, kellele gaasitoru koju
jookseb, vaid ka paljudele kortermajade elanikele.
Eesti Gaas on esialgu hinnatõusu suurusest rääkides kidakeelne, sest praegu käivad selles osas veel läbirääkimised konkurentsiametiga, kellel on voli nii hinnatõusu taotlust kärpida kui ka kasvatada, kirjutas Postimees.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul räägivad nad arvudest meelsamini siis, kui konkurentsiamet on need kinnitanud. Teada on siiski, et kõige valusamalt tabaks hinnatõus just suuri gaasitarbijaid, kellele müüdav gaas on kuupmeetri arvestuses küll kõige odavam, kuid kelle hinnatõus oleks protsentuaalselt kõige suurem.
Nii kasvaks keskmise eramaja omaniku, kelle majas gaasiga nii köetakse kui tehakse süüa ja soojendatakse vett, kulud aastas umbes 3000 krooni võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine korter, kus on nii gaasipliit kui -boiler, kasutab aastas keskmiselt 400 kuupmeetrit gaasi ning maksab selle eest pea 1800 krooni, uue hinnataotluse järgi suurenevad tema kulutused pea 35 protsenti ehk 2400 kroonini.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.