Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeeriumide kärped vaid riivavad tegevuskulu
Riigil on plaan hoida kokku 3,2
miljardit krooni, millest vaid 5% tuleb asutuste tegevuskuludest, kõige
lahtisema käega on kärpeid teinud kaitseministeerium.
Ammendavat vastust küsimusele, miks on tegevuskuludelt tehtavad kärped sedavõrd väikesed, ministeeriumidel anda ei õnnestunudki.
Kultuuriministeerium vastas, et peamiselt vähendati majandamiskulusid, personalikuludelt polnud võimalik kokku hoida kahel põhjusel. Esiteks ei soovinud ministeerium enda sõnul vähendada kultuuritöötajate palku ja teiseks pole ministeeriumis eelarvestatud selliseid palga kattega puhverametikohti, mille arvel oleks olnud nüüd võimalik kokku hoida. Ka ei maksta seal suuri puhkusetasusid ning eelarvesse ei olnud sisse kirjutatud “õhku”.
"Kahetsusega tuleb tõdeda, et mitmed tegevused jäävad rahakärbete tõttu venima või alustamata. Vaatame murega ka järgmisse aastasse, mil prognoositavad kärped tulevad võrreldes tänavusega tõenäoliselt veelgi suuremad," teatas kultuuriministeerium.
"Tegevuskulusid kärbiti rohkem kui 2 miljoni krooni võrra, täitmata ametikohtadel või nende puudumisel ei olnud tegevuskulude kärpimisel mingit osa," teatas haridus- ja teadusministeerium aripaev.ee-le ning lisas, et ministeeriumi tegevuskulud moodustavad hariduse ja teaduse valdkonna eelarvest vähem kui ühe protsendi. Mingit ministeeriumi tegevuskulude eelistamist lisaeelarve koostamise käigus ei olnud.
Kaitseministeeriumi haldusala kärbe valmistati ette koostöös kaitseväega ja eesmärgiga, et mõju sõjaliste võimete arendamisele oleks võimalikult väike, teatas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kaitseministeeriumi kärped bürokraatide kontorielult olid 3,9 miljonit krooni, ületades haridus- ja teadusministeeriumi 1,8 miljonit krooni ja kultuuriministeeriumi 795 000 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele