MTÜ WiFi.ee eestvedaja Veljo Haamer ütles, et Wippiese edu sõltub sellest, kas soomlased suudavad analoogse kogukonna FONi vigu vältida ja kui hea nende äritaip on, ka võib Eestis kimbutada inimeste huvipuudus.
Martin Varsavsky lõi FONi kolm aastat tagasi. FON nagu Wippieseki üritab luua kommuni, kus kõik jagavad internetti.
„Seni on tasuta wifi teistel põhimõtetel toiminud. Ettevõtjad on pannud oma wifid püsti ja kliendid maksavad näiteks pirukate eest. Wippies soovib koduwifisid jagada, tegu on täiesti teise lähenemisega,“ seletas Haamer.
Haamer tunnistas, et eramupiirkonnas võib teenusega probleeme tulla, sest vaevalt keegi kellegi aia taga sülearvutiga tööd teha tahab, linnatänaval võib see veel tõenäoline olla.
Wippiese suurim nõrkus on Haamri sõnul otsese vajaduse ja klientide puudumine. „Oleme siin 2002. aastast asja nii ajanud, et internet on meie ühisvara ja see, mida Wippies üritab, on suuresti juba tehtud,“ lisas ta.
Haamri sõnul sõltub kõik ärifilosoofiast ja sellest, kui palju kliente õnnestub kaasata. „Oluline on kliente haarata. FONiga on liitunud 830 000 kasutajat, sellese on investeerinud Google, Skype ja teised suured ettevõtted, kuid kahe aastaga ei ole suudetud miljoneid inimesi haarata ja oma eesmärke täita,“ selgitas ta. FONi võrgus on 340 000 aktiivset wifi leviala.
Haamer tõi veel välja, et Wippies ei ole heategevus, vaid äri. „Tegelikult hakkavad nemad ju SMS-pääsmetega kasutajate internetti edasi müüma, see ei ole heategevus, vaid varjatud äri,“ tõi ta välja teenuse, kust tegelikult ettevõtte tulud võivad tulema hakata.
Haamri sõnul liiguvad wifi-trendid lokaliseerumise suunas. „Ettevõtja teeb oma wifi, ta näeb, palju kliente seda külastab, ta saab neid suunata oma veebi, pakkuda kohalikku infot. Wippies on globaalne,“ ütles ta.
„See ei ole esimene ega viimane selline projekt,“ sõnas wifi-entusiast.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
3
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
4
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
5
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
6
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele